Valkeakoski elamumess: väiksemad majad, väiksemad kulud

Toimetaja: Eva Kiisler

Eestlaste katse saada jalg Soome majaehitusturu ukse vahele: Seve Ehituse AS püstitas messikülla arhitekt Jorma Paloranta kavandatud Ilves-talo.

Tänavu juba 40 korda toimunud Soome elamumess jõudis seekord Valkeakoski linna Lintula messialale. Ürituse suurimaks märksõnaks oli energiasäästlikkus.

Juuli algupooleks oli Lintula messialale kerkinud 40 uut hoonet, neist 38 eramud. Tõsi, veel päev enne ürituse ametlikku algust käis mõningate hoonete juures palavikuline ehitustegevus: kes sättis majale laudvoodrit, kes pani maha kivisillutist ja nii mõnigi hoone oli veel külastajatele suletud.

Esmapilk kerkinud majadele vaimustusest hõiskama ei pannud. Valdav enamik uusi kodusid oli vähemalt väliselt nagu majatehase kataloogidest välja astunud. Ikka ühekordsed, erinevat karva laud- või kivivoodriga, just sellised, mis võiksid ühe traditsioone armastava põhjanaabrist majasoovija panna oma rahakotti avama, sest enamik messimaju tuleb ju maha ka müüa – et selline kindla peale minek.

Suuremat vaatajahuvi tekitas teistest pisut eraldi asetsev ja mitmekordsele mootorrataste ringrajasõidu maailmameistrile Mika Kalliole ja tema perele püstitatud mõisamõõtu suveresidents Lapilli.

Kolm viimase vindini kallilt sisustatud korrust ja õuel peesitav sportauto jätsid küll mulje omaniku jõukusest, kuid veel siin-seal lõpetamata tööd ning ehitaja näpuvead maja välisviimistlusel vähendasid selle ehitise kullasära tunduvalt. Vähemalt väljast püüdis pilku ka villa Aurora. Sissepääsu takistasid nimelt alles pooleliolevad ehitustööd. Seda, kas sellise kümne toaga, otsekui ameerikalikust jõukamast elukeskkonnast välja astunud villa sisupool ka midagi pakkuda võiks, jätsid treppi valvavad betoonlõvid ja vitraažklaasidega välisuks kaheldavaks.

Uus suund – pooleldi avatud terrassid

Uue suunana paistis paljude majade puhul silma ka rõhuasetus suvisele õueelule ehk arvukad terrassid nii maja esi- kui tagaküljel. Teades aga põhjamaist kliimat, oli enamik terrasse kaitstud ülevalt katusepikenduse või külgedelt õhulise laudvoodriga – rääkimata klaasist lükandseintest, mille abil võimalik ennast kiirelt kehvast ilmast eraldada. Kui rääkida natuke hoonete ruumilahendusest, andis siin küll tunda just see, et maja üldpinna suurusega on säästlikkuse eesmärkidel koonerdama hakatud. Samas pole raatsitud loobuda näiteks läbi kahe korruse ulatuvast elutoast. Tekkinud kitsas ja kõrge ruum jättis aga kuidagi kentsaka mulje. Samas olid aga paljud majaehitajad jätnud võimaluse hiljem kas ruume lisada või hoopis vähemaks võtta – seda kas väljaehitamata teise korruse arvelt või vaheseinte eraldamisega.

Ligi pooled messialale püstitatud majad väiksemad kui 150 m²

Nüüd aga kõige olulisema juurde. Nimelt oli tänavuse messi läbivaks jooneks ikkagi võimalikult suur energiasääst. On ju Soomes alates eelmise aasta algusest vajalik määrata uute hoonete energiaklass, nagu seda kodumasinate puhulgi tehakse. Näiteks kulutab A-energiaklassi kuuluv maja aastas energiat mitte rohkem kui 150 kWh/m².

“Eks väiksema pinnaga maja kulutab vähem energiat,” kommenteerib tänavust messi projektijuht Arto Vuorijärvi. “Seda fakti ilmestab tõsiasi, et ligi pooled messialale püstitatud majad jäävad oma pinnalt alla 150 ruutmeetri, neist omakorda üheksa koguni vahemikku 80...130 ruutmeetrit.” Võrreldes eelnevate aastatega, on vahe lausa hämmastav: mullu Vaasas toimunud messil oli vaid kaks maja, mis 150 ruudust väiksemad, tunamullu Hämeenlinnas aga viis. Vuorijärvi sõnul on tänavuste messimajade juures huvitav jälgida ka kütteliigi valikut. “Kolmteist messimaja kasutab kütteallikana vaid maasoojust, lisaks neliteist kasutavad erinevaid soojuspumpi või on kombineerinud oma küttesüsteemi näiteks ahikütte ja soojuspumba kooslusena. Õliküte puudub seekord täiesti.”

Eksponeeriti tervelt kolme passiivmaja

Huvitav on näiteks Wieneberger OY püstitatud TV-talo lahendus. Seal nimelt kasutatakse ära kaminaju põlemisgaaside soojust omakorda tarbevee soojendamiseks, suvel, kui ei köeta, soojendavad tarbevett aga katusele paigaldatud päikesepaneelid. TV-talo oligi üks messil nähtavast kolmest passiivmajast. Sellele sekundeerisid veel Paroc OY Lupaus ja Puutalokymppi OY Aurinkotuuli. Kui nüüd rääkida, et A-klassi energiatarbega hoone aastane kulu jääb alla 150 kWh/m2, siis passiivmajade vastav arv on tõesti teisest dimensioonist. Nimelt kulutab Aurinkotuuli aastas hinnanguliselt 29,3 kWh/m2, Lupaus 23,8 kWh/m2 ja TV-talo vaid 17,2 kWh/m2. Kusjuures nii TV-talo kui ka Lupaus on oma mõõtmetelt teistest messimajadest tunduvalt kogukamad, jäädes oma ruumikusega 230...270 piiridesse. “Tahtsime näidata, et passiivmaja ei pea väike olema, ka suures majas annab õigete lahenduste juures kulud kontrolli all hoida,” lisas Paroci esindaja.

Teet Reier

ehitaja[ät]presshouse.ee

Ilmunud Ehitajas, juuli-august 2009

Ehitised