Ruumikas kultuurimassiiv survelise veekihi kohal

Toimetaja: Sirje Ratso

Solarise keskuse nime kandma hakkav kultuuri- ja vabaajakeskuse ehitus on Eesti mõistes hiigelprojekt. Seda nii mahtude, kiiruse kui ka rajatava hoone funktsionaalsuse mõistes.

Suurehitise projektidirektor Jüri Läll on mees õigel kohal. Ta on varem vedanud mitmeid suuri projekte, milledest tallinlastele kuulsaim ilmselt kobarkino ehitus pealinnas. Läll on võrdselt hea vestluspartner nii insener-spetsiifilistes kui ka üldistes ja tavapärasemates küsimustes. Solarise ehituse juures räägib ta atraktiivselt nii pinnasevee tekitatud ehitusaegsetest probleemidest kui ka teatrisaali akustikast.

Alustama peame 2007. aasta suvest. Jüri Läll: “25. juulil 2007 saime selle objekti kätte, siis oli keset hoovi lammutusjäätmete hunnik. Tähtajaks määrati 29 kuud, nii et esialgne valmimistähtaeg on käesoleva aasta jõuludeks, aga praegu võib ütelda, et siht on pandud veelgi varasemaks.”

Terve objekti krunt on ligikaudu hektar ning krundi täisehituse protsent maa all oli peaaegu 96 – see tähendas ligi hektarilisel pindalal kaevetööde üheaegset korraldamist.

“Nii et esimene ja suurim väljakutse oli see, kuidas maa-aluseid kaevetöid teha nii, et kõik ümbritsev jääks kahjustamata. Vajalik oli ka säilitada vana Sakala keskuse torn, kuna see olevat lubjakiviehitis. Kuigi tegelikult on selle ehituseks kasutatud Saaremaa dolomiiti ja sedagi on paigaldatud vaid fassaadiks ümber seina, mitte ei ole läbivalt müüris sees,” toob Läll välja vana ehitise kaitsjate ebatäpsuse. Igasuguste edaspidiste vaidluste ärahoidmiseks on võimalik hetkel vaadelda osaliselt avatud lammutatud hoone ja säilitatava torni ühenduskohta, mis kõneleb kujukalt iseenda eest.

Veel tehnilistest sisseprojekteeritud probleemidest kõneledes selgitab ta, et torni toestusvaiad olid vaid 11 meetri sügavusele süvistatud, kõrval asuva endise IT Kolledži hoone oli samuti sama sügavatele vaiadele toetuv ehitis. Kusjuures ehitajate ülesanne oli avada süvend. “Kaevetööde teostamisel oli meil siiski olemas pidev lisa ohufaktor, mille tõttu olime sunnitud regulaarselt teostama geodeetilisi ülesmõõdistusi eesmärgiga jälgida torni võimalikku liikumist, olles seejuures valmis kiireks “hädaabi” tegutsemiseks.”

Samas arvas Läll, et ega see vist hästi tema CV-sse küll passiks, kui mõnel hommikul torn külili oleks olnud või IT Kolledži galerii oleks keset Kaupmehe tänavat prantsatanud. Tagantjärele võib ta õnnelikult naeratades öelda, et ettevõetud abinõud olid piisavad, no ja eks õnne oli ka omajagu. “Veel oli enne ehitustööde algust lubatud, et torni ning IT Kolledži vaheline sein peab säilima või olema taastatud eelneval kujul. Paraku oli see sein küllalt kehvas seisukorras ning targem oli see maha võtta ja uuesti taastada. Peab ütlema, et kui võrrelda üldist ehitusmahtu, siis kokkuvõttes pühendasime sellele seina taastamisele ja korrastamisele ebaproportsionaalselt palju aega ja energiat. Aga kui lubatud oli, siis tuli ära teha.”

Kaevetööde võimalik vale planeerimine oleks võinud Ülemiste Vanakese unistuse täide viia

Kaevamise eesmärk oli jõuda ligi 9 meetri sügavusele olemasolevast maapinnast. Kaevetööde alguses tõsteti esmalt ümber krunti läbivad maa-alused ja -pealsed kommunikatsioonid. Seejärel oli vajalik süvistada sulundsein, tagamaks pinnase sees suhteliselt kõrgete kihtide all asuva survelise vee surve mahavõtmise. Seega pidi sulundsein olema süvistatud kuni survelise vee all olevatesse pinnasekihtidesse ja oli vaja tekitada n-ö anum, milles oli teatud määral seisvat vett.

Jüri Läll: “Kogu selle kaevamisprotsessi, mille käigus eraldati 120 000 m3 muldkeha, tegi raskeks asjaolu, et Tallinna selles piirkonnas on pinnasevesi umbes 1,5 meetri sügavusel. Nii et paralleelne kaevamine ja pidev vee pumpamine on hädavajalikud. Aga see pole veel kõik – umbes 7 meetri sügavusel asub siin all surveline veekiht, mis Ülemiste järve poolt tulles tekitab nii tugeva rõhu, et valesti töid planeerides oleks kunstallika ja ka kunstjärve tekitamine kesklinna olnud väga lihtne.”

Valesti kaevamise korral tekib põhjustatuna alt tulevast veesurvest nn vesiliiv. Kaevetööde algfaasis oldigi probleemi ees, kus ühel hommikul tööle tulles vajus üks töömees kohas, kus eile sai veel vabalt liikuda, umbes 80 cm sügavusele vesiliiva ja jäi sinna kinni. Koheselt võeti vastu otsus, et edasise kaevamise jätkamiseks kasutatakse kõikjal täiendavat geotekstiili vahekihti. Kaevetööd suunati ümber vastavalt sulundseina tööfrontide liikumisele ja lisaks rakendati rida muid strateegilisi otsuseid.

Õnneks olid omal ajal sulundseina ostmisotsuse juures materjalide dimensioneerimisel abiks ka Saksa vastava ala spetsialistid. Tagantjärele tark olles oli see päris hea otsus. Kõik ülejäänud tööd on seni teostatud eestimaiste oskuste ja tööjõuga. Ei saa ka märkimata jätta, et nii sügava süvendi rajamisel oli vajalik sulundseina püsivuseks kasutada ka kahes kihis pinnaseankruid. See oli omaette projekt projektis.

“Kokkuvõttes võib muidugi tõdeda, et mahukas kaevetöö õnnestus, olulised seinad vajuma ei hakanud ja keegi ära ei uppunud,” viskab Läll tõsise teema vahele musta huumorit.

Riskantse ja ohurikka projektina näitab kesklinna tingimustes suure ehitussüvendi rajamise kaevetöid ka jutu käigus välja tulnud tõsiasi: enne tööde algust tegid ehitajad omal algatusel ka kõikide ümbritsevate majade monitooringuuringu, mille käigus sai naaberhoonete tehniline seisukord fikseeritud. Enne ehitustegevust olnud olemasolevad praod sai üles pildistatud ning selle kohta ka vastavad aktid hoonete haldajate ja valdajatega fikseeritud. See on praeguseks dokumenteeritud materjal, mille alusel saame kindlasti hilisemaid võimalikke arusaamatusi vältida.

Sulundseinad jäid hoone konstruktiivseks osaks

Kui suuremahuline kaevetöö sai tehtud, jõuti killustikust põhja ehituseni. Tuleb märkida, et süvend sai nii sügav, et selle rajamisel väljakaevatud vaiu oli vajalik kaks korda maha lõigata, kuna nn väljakaevatud vaiapeadest moodustus betoonpostidest mets. Betoonmetsa vahel töötada suure tehnikaga oli suhteliselt ebamugav ja nii mõneski kohas suisa võimatu. Seega oli vajalik vahepeal lahtikaevatud postid maha lõigata ja alles siis uuesti sügavusse edasi kaevata. Lõplikul tasapinnal maha lõigatud vaiade otsa rajati 60 cm paksune ühtne betoonist alusplaat.

Vaiadest rajati nii tõmbe- kui survevaiu ning huvitavaks kujunes ka tõsiasi, et vaiade arv erinevate vaidluste ja lisaarvutuste tulemusena vähenes töö käigus peaaegu poole võrra. See oli küll märkimisväärne rahaline võit, aga antud protsessi käigus võideti kõige olulisemat – aega. Kuna vaiade rajamine toimus sügistalvisel perioodil, siis hinnanguline ajavõit võis olla umbes neli kuud.

Kuna hoone oli seest suurte tühjade saalidega, siis oli vaja arvestada, et sulundi eemaldamisega taastati uuesti esialgne olukord – altpoolt hakkas jälle mõjuma surveline vesi.

“Seega pidime eelnevalt hoone ehitama nii raskeks, et sulundi eemaldamisega me iseendale probleeme ei tekitaks. Hoone sai piisava vastukaalu alles kolmanda korruse valmides. Nüüd aga osutub suurel osal ehitisest sulundseina väljavõtmine välisseina läheduse mõttes suhteliselt võimatuks. Seega oli otstarbekas panna sulundsein tööle konstruktiivse hoone elemendina. See oli küll esmapilgul kallis ja mitte igapäevane otsus, aga vaadates, mis seina eemaldamisega reaalselt kaasneks, oli ka see otsus kaalutletud, õigustatud ja lõpptulemusena polnudki ta nii väga kallis. Loomulikult on kogu ehitise maa-alune osa pakitud veel eraldi hüdroisolatsioonikihi sisse,” toob Läll välja tehnilised üksikasjad.

Üks väljapaistev asjaolu Solarise ehituse juures on kindlasti ka ehitussoojakute kogus ja paigutus, mis asub Rävala puiestee kohal ning võib öelda, et see on Eestis unikaalne, kus 65 soojakut on paigutatud tänavale nii, et liiklus on samal ajal pidevalt lahti.

Ulatuslikud “augud” maja sees teevad ehituse keerukaks

Ehituse jaoks paigaldati kokku neli tornkraanat. Betoonitöid teostasid objektil Merko Betoon, KP Ehitus ja PR Betoon. Hoone neli esimest korrust on lahendatud nn lennuväljana, see tähendab palju poste, vähe seinu ja vahelaed. Korruste lugemine algab niisiis –2-st, kuhu tuleb umbes 250-kohaline autoparkla, korrus ülespoole algavad kaubandus- ning toitlustuspinnad, mis on kavandatud osaliselt kuni teise korruseni. Lisaks hakkab ka teatri korpus pihta korruselt –1. Teater on ehitatud läbi terve hoone kuni katuseni välja. Mujal majas on alates kolmandast korrusest ülespoole kinosaalid.

Veel mahtudest: ehitises on kokku kaheksa trepikoda, kümme lifti ning rida muid treppe. Maja muudavad ehituslikus mõttes keeruliseks ka ulatuslikud “augud” – valmivasse hoonesse mahub neli aatriumi, suure saaliga teatrisaal ning hulgaliselt kinosaale – kokku üheksa.

Estonia puiestee poolt sisenedes jõuab keskuse külastaja sisepromenaadile, mille kaudu saab jalutada Rävala puiesteele. Promenaadi laius on 8 meetrit ja kõrgus peaaegu 4,6 meetrit. Teine läbiv promenaad saab olema Teatri väljaku ja panga vahel. Üldiselt on maja kontseptsiooniks palju ruumi ning palju loodussõbralikke materjale. Seega kogu hoone on ehitatud avaraks ning ruumikaks. Kuhu tuleb peauks? Jüri Läll arvab, et Teatri väljaku poolse sissekäigu juurde, kuna seal liiguvad põhiliselt jalakäijad; sinna on planeeritud rajada peatused nii marsruuttaksodele kui ka korrastada olemasolevad bussipeatused. Samas lähedal on ka trollide lõpp-peatus. Kindlasti saab ka suure populaarsuse Estonia-poolne sissekäik, kuhu algselt oligi kavandatud peauks.

Teise korruse toitlustusruume läbib samuti erilaadne avatuse ning avaruse tunne – Jüri Läll nimetab seda territooriumi üheks oma lemmikkohaks hoones ning selgitab ilmekalt, kuidas siinsed söögikohad hakkavad üksteisest eralduma vaid suhteliselt madalate klaasseinte abil ning seega jääb suure saali ruumikas mulje alles ka pärast rendipindade väljaehitamist.

Söögikohtadest veel: eriti atraktiivne tuleb avatavas hoones katusekorruse söögikoht, kus külastajad saavad sisuliselt Tallinna kesklinna kohal, väga olulises sõlmpunktis peaaegu igas suunas põneva vaatega oma sööki ja jooki nautida.

“Esimesele rõdule soovitan pileti osta küll!”

Teatrisaal läbib ise nelja korrust, teatrilava taha paigutub lavatorn. Valmivad tervelt üheksa kinosaali, millest seitse on plaanitud kinoketile Cinamon ning kaks Tallinfilmile väärtfilmide näitamise tarvis. Lisaks filmide näitamisele saab saale kasutada ka seminaride ja konverentside korraldamiseks.

Teatrisaal algab esimesest korrusest ja läbib nelja korrust ning planeeringu mõttes on tõenäoliselt Eesti parim. “Kui Estonias on saali kõrgus 12,3 meetrit, siis siinse kahe rõduga saali kõrgus saab olema 18,5 meetrit. Juba praegu saab öelda, et esimese rõdu vaade lavale tuleb tõeliselt super ja sinna soovitan küll pileti osta,” teeb Läll eelreklaami. “Samuti on saali mahutavus Eesti mõistes väga esinduslik: kõigepealt on lava ette võimalik paigutada 300 kergesti teisaldatavat istekohta, parteril on kohti umbes tuhandele ning rõdudele mahub veel umbes 800 inimest. Seega on kokku võimalik saalis istekoht leida kuni 1800 inimesele.”

Suure teatrisaali ja lava ehitamise juures oli veel konstruktsiooniliselt keeruline, aga samas väga põnev lahendus, nii-öelda lavaekraani planeerimine – selle tarvis tuli jätta ehitisse sisse vertikaalne “auk”, mis on 19 meetrit lai ja 10 meetrit kõrge. Augu peal on 18 meetri kõrgune betoonsein, mis tegelikult on 19 meetri pikkune ja 18 meetri kõrgune betoonist sillus.

Teatri kohale paigaldatakse ka ventilatsioonikambrid ja muud tehnikaruumid. Kõige selle paigaldamise tarvis on kasutusele võetud suured, 30 meetrit pikad fermid.

Ka kinosaalid tulevad Solarises tublisti kõrgemad, kui seda on CC Plazal. Paigutudes läbi kahe ja kolme korruse, jätavad kinosaalid eriti veel sisustuse puudumisel õhurikkad väljad. Seik, et majas on korrused tublisti kõrgemad tavapärasest, annab kogu hoonele seestpoolt eriti ruumilise mulje.

Huvitav on ka asjaolu, et lähtuvalt ehitustingimustest “astub” hoone maapealne osa tagasi. See tähendab, et kui keldrikorruse üldpind on 9400 m2, siis samas esimese korruse pindala jääb 6500 m2 juurde.

Akustika nõudis erilahendusi

Kuid suurus üksi ei ole imestamapanev Solarise keskuse juures. Veel Eestis seni kasutamist mitte leidnud lahendustest: teatrisaalis on plaanitud kasutada digitaalset akustikat, mis tähendab ohtralt mikrofone ning kõlareid laotatuna lava juurde ja saali. Lõppeesmärk oleks saada saal, kus on võimalik korraldada kõige erinevamaid üritusi nii, et igal üritusel oleks maksimaalselt hea ja nauditav heli. Ehitajatele tähendab see lisaprobleemi – kuidas tagada saalis selle tehnika kasutamiseks piisavalt madal taustmüra tase.

“Arvestama peab, et lava kohal asub ventilatsioonikamber, tagalava kohal on üks kinosaal ning lisaks on tipptunnil väljast tulev müratase kasutatavate mikrofonide ja helivõimenduste jaoks liiga kõrge. Ükski sireen ega kõvemini undav mootoriheli ei tohi mikrofonideni jõuda,” viskab Läll pärast tunniajast vestlust põnevaid fakte endiselt varrukast.

Teatrisaali nõuetekohane lubatud müratase on maksimaalselt 35 detsibelli. Solarise saalis peame aga saavutama oluliselt madalama maksimaalse mürataseme. Nagu teada, mõõdetakse detsibelle logaritmilisel skaalal ja seega iga detsibell allapoole saavutada on suur kunsttükk. 25 detsibelli on juba väga vaikne heli, tavaliselt alla 20 inimene enam olla ei kannata – vaikus ajab tasapisi hulluks.

Teatrisaali seinte helikindlaks muutmine on üsna pikk ja põhjalik ehitustehniline protsess. Kõigepealt kaetakse seinad villaga, seejärel mitmekihilise kipsplaadiga, seejärel veel kiht villa ning alles siis tulevad spetsiaalsed helineelavad ja -summutavad materjalid: difuuserid, matid ja plaadid. Ükski konstruktsioon ei tohi olla kõrval asetseva konstruktsiooniga jäigalt ühendatud. Kõikjal on vajalik kasutada spetsiaalseid heliliikumist tõkestavaid kinniteid. “Võimalik, et saali lakke on vaja paigaldada ka helipeegeldavad ja -neelavad “pilved”, mis aitaksid heli summutada ja laineid ruumis laiali jaotada,” toob Läll näiteid erinevatest võimalustest.

Kinosaali tarvis, mis asub peaaegu teatrilava kohal, paigutatakse betoonist vahelaele eraldi väljaulatuvad spetsiaalsed kummipuksid, mille peale laotatakse vineerpõrand, seejärel valatakse veel üks kiht uut betoonpõrandat ning alles selle betoonpõranda peale rajatakse saali enda põrand. Helikindluse nõue surub ehitajatele peale topelttöö, kuid tulemuseks peaks saama kvaliteetne kino ja mugav teatrikülastus.

Mitmed tarnijad ja jagatud juhtimine

Kõik materjalid ning konstruktsiooniosad on siin tellitud mitmest erinevast kohast ning paljude tarnijate käest. Praegusel raskel ajal tuleb ikka ette, et keegi ei suuda kaupa õigeks ajaks kohale toimetada ja selle ohu minimeerimiseks, et ehitus ei jääks tarnete taha kinni, on ka siin riske hajutatud. Niivõrd suure ja olulise projekti juures ei saa lubada tarnetähtaegadega “mängimisel” liigse riski võtmist.

Ehituse juures on rakendust leidnud töömeeste arv veidi muutuv, sõltuvalt ehituse etapist. Karkassi tegemise juures töötab umbes 250 ehitusmeest, nende arv suureneb sõltuvalt vajadusest. Kontoris on kõige selle teenindamisel ametis 22 inimest. Kontori poolel töötab päris hea ja tugevatest spetsialistidest koosnev kollektiiv. Komplekteeritud kollektiivi kohta lausub Läll palju kiidusõnu nii projekteerimise kui ka ehituse senise praktilise teostuse osas.

“Eks suur osa ehituse sisetöödest pole veel alanud, aga küll me kõik koos ühise eesmärgi nimel pingutades ka hea ja kena hoone kokku klopsime,” on projektidirektor veendunud.

Ehitustöid teostab antud objektil konsortsium Merko–Skanska. Selline jagatud juhtimine ei ole Jüri Lälli hinnangul just kõige targem otsus, aga see pole teema, mida antud hetkel arutada. Ta räägib, kuidas pidevad aruandlused mitmele poole ning reeglite ja erinevate põhimõtete selgitamised mitmele poole võtavad uskumatult palju aega ning energiat.

Energia puuduse üle ei saa projektidirektori puhul küll midagi ette heita. Peale kontorivestlust oli mees veel suurepärane giid, rutates asjatundlikult hektarisuurusel maa-alal, läbi seitsme korruse, näidates huvitavaid kohti valmivas suurhoones. Ilmselt nii suure objekti puhul aeglasem tempo ei viikski sihile.

Lauri Leet

Lauri.leet[ät]presshouse.ee

Solarise keskus

• 4 aatriumi; • 9 kinosaali; • 8 trepikoda; • 10 lifti; • 1800-kohaline teatrisaal; • Eesti suurim raamatukauplus. • Ehituseks tekitati 120 000 m³ ehitussüvend. • 12 kuuga valati 23 500 m³ betooni.

Ilmunud Ehitajas, jaanuar-veebruar 2009

Ehitised