Raudse arhitekti raudne maja

Toimetaja: Sirje Ratso

Eesti moodsa arhitektuuri raudvarasse kuuluv arhitekt Peep Jänes projekteeris Viljandimaale Raudnasse nutikalt kohaspetsiifilise tellistest spordihoone, kust võib lugeda välja nii mõisaaegset, tänapäevast kui arhitekti ennast nooruses mõjutanud sümpaatiaid.

Heimtali mõisas tegutseb kõrval asuva küla nime kandev Raudna põhikool. Kunagine mõisnik Hermann von Sivers oli tuntud eksperimenteerija ning tema ajast oligi nüüdse kooli territooriumile jäänud alles vana katsetusliku ringtalli enam kui 200 meetrit pikk ja 15-tahuline müürisõõr, mis ehitati aastatel 1858–1861. Tänaseks on viimane konserveeritud ning seda on võimalik kõigil vaadelda. Veelgi enam – seda on põhjust vaadelda lausa kahekordselt, kuna talliringi sisse on arhitekt Peep Jänes keskkonnatundlikult istutanud põhikooli uue spordihoone.

Uus maja asub seal, kus vanasti oli vana, võrukujulise ringtalli sisehoov. Jänes projekteeris punastest tellistest hoonet juba mitu aastat tagasi, lihtsalt valmis sai see alles mõne kuu eest. Sisekujunduse taga seisavad Signe ja Girda Stokas, ent maja juures jõulisim on viis, kui orgaanilisena see ringtalli varemeis mõjub. See on selgelt tänapäevane ehitis, kaasaegse vormi ja arhitektuurikeelega, ent sobib sinna nii hästi, et silmi kissitades võib jääda lausa mulje, et von Siversi ringtall on hoopis spordihoonele ise hiljem ümber ehitatud, mitte vastupidi.

Maa sisse vajutatud maja

Uus maja ei istu vanale rajatisele pähe ega tõuse ülbelt selle kohale, rääkimata sellest läbi valgumisest. Jänes istutas maja kolme meetri võrra maa sisse, et kogu maht kenasti ringtalli müürikulissi sisse ja taha peitu jääks. Eemalt polegi mitteteadjal peaaegu võimalik krundi uuest funktsioonist aimu saada. Võib kerkida vaid ehk küsimus, miks raudkivist ja tellistest müüritise ette on lipuvardad püstitatud.

Spordihoonele omaselt oli ka selle maja juures tähtsal kohal küsimus avaruse ja kompaktsuse kokkuviimisest. Ühelt poolt on korvpalliväljakud, võrguplatsid jm spordialade platsid teatud suurusega ning nõuavad väga konkreetselt määratletud avarat pinda. Teisalt pole pinda raisata üheski uues majas ning erinevate spordialade viljelemiseks tuleb tekitada ühine ruum, kus mitmed paralleelsed tegevused üksteist ei segaks.

Lisaks eelneva edukale lahendamisele on Raudna näitel õnnestunud luua mõned sportimisvõimalused ka maja kõrvale ringmüüri sisse. Peaavast müüriringi sisenedes tervitab madalale asetatud raskete kaarakendega saalikorpus, mille ees pehme kummikattega korvpalliväljak. Muus osas eraldab keset avarat põlluäärt seisvat ringmüüri ja selle sisse äärmiselt sõbraliku ning tagasihoidliku UFO-na maandunud spordihoonet erkrohelise murukattega park, kus tekib tänu kivist müüriümbrisele peaaegu urbanistlik tunne. Eriti veel siis, kui arvestada maa sisse vajutatud maja ning seda ümbritseva müüri vahele tekkinud erinevate tasanditega.

Terminali moodi kokkusaamispaik

Hobusetalli asemel on täna peale spordisaali ka kooli kunsti-, arvuti- ja muusikaklassid ning terve küla raamatukogu, mistõttu on siia asja kirevamal seltskonnal kui vaid koolijütsid. Arhitekt projekteerib alati uut maja mingisse konkreetsesse keskkonda, arvestades eelnenu ning tellija soovidega. Keset tuulist põldu on teinekord identiteedi leidmisega probleeme. Siin tuli ringmüür tugeva iseloomuga kohaloojana abiks, ent oli teisalt ka päris karmilt pitsitavaks võruks, mille piiresse pidi Jänes kogu ette nähtud ruumiprogrammi arranžeerima.

Arhitekt möönis projekteerides ise ka korduvalt, et seda tööd oli väga huvitav teha. Eks piirangud ja kitsendused pakugi ju loojale väljakutseid. Eriti iseloomulik on see näiteks Jaapanile, kus tuleb teinekord projekteerida terve elamu vaid mõned meetrid laiale krundile. Kitsendatud tingimuste korral on maja kahtlemata raskem n-ö tööle saada, ent süvenenud ja hoolika projekteerimise käigus tekib alati ka ootamatuid ning lihtsaid lahendusi, mis saavadki sündida vaid selle konkreetse töö käigus.

Hea, et ka maapiirkonnas kerkib esile nii korralikult tehtud töid, kus väljendub arhitekti käekiri ning areneb uue keskuse pretensiooniga asulalõik. Maale on neid keskusi veelgi rohkem tarvis kui niigi tihedasse linna. Kui linnas on keskused reeglina erineva profiiliga, siis maal on tarvis just enam selliseid terminali moodi kokkusaamispaiku, kus olemas mõni püsiv funktsioon, nagu spordihoone, ja ka mõned väiksemad ning väljapoole suunatud, nagu näiteks raamatukogu ja internetipunkt.

Väärikas materjalilahendus

Lõpuks on Raudna spordihoone – või isegi pisike kultuurikeskus? – märkimisväärne ka tänu sellele, et näha olev punaste telliste hulk koosneb osalt vanadest, tänini seal samas säilinud tellistest, millele on uued küpsetatud Aseris asuvas tellisetehases, kus tänimaani telliseteo oskused eksklusiivselt au sees. Nii väärikas ja omanäoline objekt lihtsalt nõudis ka väärikat materjalilahendust. On ju vanas müüris paiknevast kaaravast spordihoone suunas hoovi sisenemise tunne võrreldav peaaegu mõnda kindlusesse saabumise omaga.

Urmas Oja, arhitektuurikriitik

ehitaja@presshouse.ee

Raudna põhikooli spordihoone ehitus ja ringtalli müüri restaureerimine

• Asukoht: Heimtali küla, Pärsti vald, Viljandimaa • Tellija: AS Riigi Kinnisvara • Arhitekt: Peep Jänes • Projekteerija: AS K&H • Ehituse peatöövõtja: AS Eviko • Kogumaksumus: ligi 60 miljonit krooni • Spordihalli üldpind: 2800 m² • Ehitusaeg: september 2007 – november 2009

Allikas: RKAS

Ilmunud Ehitajas, aprill 2009

Ehitised