Raamatukogu kui kartulikast

Toimetaja: Sirje Ratso

Tallinna Tehnikaülikooli uue raamatukoguhoone arhitektuurse idee saamiseks toimus korralik konkurss, mille võidutöö hakkab nüüd valmis saama. See kujutab endast suurt musta kasti, millele annab iseloomu tervet mahtu kattev puidumustriline fassaadimähe.

Raamatukoguhoone on tehtud loomulikult raudbetoonist ja klaasist. Must trimmis palakas on maja ette tõmmatud selleks, et muuta raamatukogu tuima mahu üldmuljet soojemaks ning joonida alla seos raamatute ja nende tehnilise tooraine – puidu – vahel. Kui seda pilti seintel poleks, jääks üldmulje päris tuimast objektist. Mullatolmuse kartulikastina paistab maja aga siiski.

Segadusseajavalt ebakindel tahukas

Kindlasti on raamatukoguhoone sees palju põnevat ning selle fassaadikangast hakkab hämara valgusega õpiaasta ajal maja sisu läbi kumama ning üldmulje muutub elavamaks. Siiski on raske aru saada, milline on hoone idee ümbritseva linnaruumi kujundajana ning kuidas peaks see ülejäänud TTÜ peamiselt modernistlikku šikki ansamblisse sisse sulama.

Raamatukogu maht paikneb pika Sõpruse puiestee otsas ning see võiks maamärgi ja iseloomuliku objektina mõjuda. Valmiv must kast, millele kantud hüpergraafika mastaabis puusüüpilt, on küll suuremõõtmeline, ent ei pääse kusagilt tervikuna löögile, mõjub nn linnaehitusliku telje otsas pigem segadusseajavalt ebakindla momendina.

Ülejäänud ülikooli kompleksi veidi kirjust taustast võib see ju tökatise tahukana erineda, ent muu linnaruum, mille suunas raamatukogu sirutub ja mille jaoks hoone kogu TTÜ linnaku visiitkaardiks on, vajanuks midagi iseloomukamat, keerukamat või vähemalt kitsamini defineeritavat kui pelk kast. Olgugi sisu kahtlemata moodne ja kaasaegsete tehniliste võimalustega varustatud.

Hetkel on TTÜ raamatukogu pillutatud ebamugavalt mööda linnakut kuude hoonesse laiali. Uus kogu pidi valmima juba juuniks, ent selle avamine lükkus sügisesse. Praegu on avariiuleis vaid 6% raamatutest, uues hoones saab aga välja panna 300 000 köidet, mida on seitse korda rohkem. Maa-alused hoidlad hakkavad mahutama 520 000 raamatut. Teoseid saab tagastada vastava automaadi abil 24 tundi ning kasutusse tulevad iseteenindusega laenutusautomaadid.

Lihtsalt teostatav ja hea ruumiprogrammiga

Kaugelt vaadates mõjub enamik hooneid tavaliste kastidena, ent nii vastutusrikkale kohale otse ringtee äärde paigutatud maja nagu on TTÜ raamatukogu, oleks võinud millegi oluliselt efektsemaga mängida. Selge see, et paljudest teistest konkursil auhindu saanud töödest oli Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektide büroo ettepanek üks lihtsamini teostatavaid ja odavamaid ning väga professionaalse plaanilahendusega. Sel on lihtne konstruktsioon ja fassaadigi nii vähe kui võimalik: vaid neli seina. Algselt oli plaanis katta must raamatukogu mitte trükitud kanga, vaid perforeeritud metallvõrguga, mille perforatsioon ise oleks puidumustri välja andnud.

“Hoone kontseptsioon tuleneb puust. Raamatukogu on ise nagu suur puu, mille tüveks on kommunikatsioonid (trepid, liftid), oksteks eri valdkonnad, millele kinnituvad arvukate lehtedena raamatud. Sellise “ajupuu” juurteks on maa-alused hoidlad, mis moodustavad enam kui kolmandiku maja mahust. Raamat, paber ise, tuleneb ka puust, lisame sinna ajuragina, mis kaasneb raamatute läbitöötamisega inimeste poolt, ja saamegi ajupuu,” selgitas üks 2006. aasta suvel lõppenud konkursi võidutöö nimega “Ajupuu” autoreid Illimar Truverk pärast konkursitulemuste selgumist hoone algideed.

Žürii valis “Ajupuu” võitjaks ka seetõttu, et selles oli ühele raamatukogule tarvilik ruumiprogramm äärmiselt põhjalikult ja professionaalselt läbi töötatud. Arhitektid suvatsesid nimelt võtta enne konkursi vormistamisse sukeldumist ette mitmeid reise Hollandi, Taani, Rootsi jt Euroopa riikide raamatukogudesse. Samuti olid neil juba vöö vahel kogemused Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu, terve Tallinna 21. kooli ning Viimsi tohutu keskkoolikompleksi projekteerimisest.

Vaade polegi tarvilik

Kokkuvõttes on Tallinna Tehnikaülikooli uus raamatukoguhoone sisult võimas ja vajalik, ent ümbritsevale midagi pakkumise võimalus on paraku käest lastud. Raamatukogus istudes polegi tarvis aknast välja vaadata ja liiklussõlmel aset leidvat ümberreastumist jälgida – see võiks mõjuda häirivalt. Samas võib vaid ette kujutada, kui mõnus ja magus olnuks ringtee ja selle taha jääva pargi poole avanevatel terrassidel silmi lugemisest puhata, võrdlemisi värsket õhku hingata ja võib-olla ka suitsu teha.

Urmas Oja, arhitektuurikriitik

ehitaja[ät]presshouse.ee

TTÜ raamatukogu

• Asukoht: Akadeemia tee 1 / Ehitajate tee 7, Tallinn • Tellija: TTÜ • Arhitektid: Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ, Eero Endjärv, Priit Pent, Mattias Agabus, Illimar Truverk ja sisearhitekt Hannelore Pihlak • Ehituse peatöövõtja: AS Oma Ehitaja ja AS Talter • Pindala: ligi 11 000 m² kasulikku pinda • Ehitusaeg: jaanuar 2008 – september 2009 • Kogumaksumus: 157 miljonit krooni • Hoones on hoidlad 520 000 köite mahutamiseks, üle 500 lugejakoha, 200 arvutitöökohta, kaks iseteenindusega laenutusautomaati ja üks tagastusautomaat, infokioskite võrgustik, spetsiaalsed ruumid rühma- ja individuaaltööks, lugejakoolituseks ning e-ressursside kasutamiseks. Mõeldud on ka näitusevitriinidele, puhke- ja lõõgastusnurgakestele.

Allikas: TTÜ

Ilmunud Ehitajas, juuni 2009

Ehitised