Põletamata savi “tegutseb” ruumikliima huvides

Toimetaja: Sirje Ratso

Viimistlusmaterjalina konkureerib savi väga tugevalt tehislikega, selle head omadused on õige ja läbimõeldud kasutamise juures selgelt väljajoonistuvad. Elastne, poorne ning ruumikliimat parandav materjal on nõutud ja hinnatud ka suurte ning keerukate objektide juures.

Looduslik savi võidab läänemaailmas tagasi järjest enam populaarsust, mida ta pole paljudes muudes maailma piirkondades kunagi kaotanudki. Taassündi toetavad savi väärt eelised: esiteks on tal hulk tervisele kasulikke ehitusfüüsilisi omadusi ning teiseks eristuvad savipinnad levinud tööstuslikest ehitusmaterjalidest ka visuaalselt. Savist viimistlusmaterjalid valmivad väga väikse energiakuluga ning nad on loomulik osa meie looduskeskkonnast, sest ei sisalda ühtki mürgist kemikaali ega saasta loodust ja on taaskasutatavad.

Savi tuntuim eelis on tema omadus hoida püsivat õhuniiskust ja temperatuuri, aidates nii luua inimtervisele kasulikku ruumikliimat. Savi ühtlustab õhuniiskuse ööpäevast kõikumist, hoides inimesele sobivat niiskuse taset (40...60%). Kui ruumis tekib näiteks elutegevuse tagajärjel liigniiskus, siis savi koostisosaks olevad räniläätsed “avanevad” ning imavad osa niiskuse endasse, hoides ruumis oleva niiskusesisalduse normis. Samas on need väga kiiresti võimelised selle näiteks öösel, kui inimesed niiskust ruumi vähem paiskavad, vabastama, hoides seeläbi liigmadala õhuniiskuse eest. Sääraselt kiirelt absorbeerudes suudab savipind hoida ruumis oleva niiskusesisalduse püsivalt enam-vähem 50% juures.

Hoiab ruumi niiskuse tasakaalus

Kui ruumi suhteline õhuniiskus langeb alla 40%, muutuvad hingamisteede limaskestad liiga kuivaks ning tervisehäired, näiteks külmetushaigused, on kerged tekkima. Sama kahjulik on liigne õhuniiskus (üle 70%), mis loob tuulutamata ruumides soodsad tingimused hallitusseente tekkeks, põhjustades samuti allergiaid ja muid terviserikkeid. Tänapäevastes ehitistes, kus viimistlusmaterjalidena on kasutatud polümeerseid sünteetilisi vahendeid, näitavad mõõtmised, et nendes ruumides langeb õhuniiskus tavapäraselt isegi kuni 20%, mis põhjustab juba ilmselget ebamugavustunnet ja väsimust.

Räniosakeste “avanemise” ja “sulgumise” võime tagab savile elastsuse ning pind ei ole rabe. Seetõttu on tegemist ka eriti külmakindla materjaliga – pärast ehitustöid korralikult ära kuivanud savikrohvi külm edaspidi ei kahjusta. Tänu sellele ei teki pragusid näiteks suvekodu saviseintesse, kui maja talvel kütteta seisab. Kujundlikult võib öelda, et savi hingab ja elab, suutes reageerida paisumistele ja kokkutõmbumistele, imades niiskust ja lastes selle jälle välja.

Rääkides ehitusmaterjali “hingamisest”, mõeldakse selle all võimet transportida kõikjal ruumides leiduvat veeauru endast läbi. Niiskustranspordi võime on savil suur – ta ei takista auru liikumist. Samas pole karta koos veeauruga ka sooja õhu kadumist toast, sest savi salvestab mineraalsetest siseviimistlusmaterjalidest (nt betoon, kips, klaas) soojust kõige kiiremini ning annab kogutud energia hiljem ruumi tagasi. Neid omadusi kasutatakse ruumide küttekulude vähendamiseks nii seinakütte näol kui ka sellise savist siseseina puhul, mida päeval soojendab päike. Teisest küljest aitab savisein vähendada suvise palavusega tekkivat vajadust ruumide jahutamise järele.

Samas tuleb märkida, et savi, nagu ka teiste looduslike materjalide “hingamine” ei tähenda seda, et ruumides ei peaks kasutama ventilatsiooni.

Tolmuvaba keskkond ei sobi hallitusele

Savi pind on positiivselt laetud, mis tähendab seda, et pind ei kogu tolmu. Staatiliseks elektriks nimetatud omadus, mis sünteetiliste materjalide puhul tähendab eriti kuiva õhuniiskuse juures seda, et lisaks “särtsu” saamisele koguvad need ained ka aktiivselt tolmu. Savi puhul seda aga kindlasti öelda ei saa. See tähendab aga hallituse ja seente elu raskemaks tegemist, sest puudub neile stabiilne elukeskkond. Kiirelt muutuva, erineva niiskusesisaldusega tolmuvaba pind on neile ebamugav.

Tüüpiline näide on soojustamata kortermajad, mis välisnurkadest hallitama kipuvad. Loomulikult on sellisel juhul probleemiks eelkõige külmasillad, kus veeaur kondenseerub ning niiske pinna tekitab, kus hallitusseentel on sobilik paljunema hakata. Kasutades sellistes kohtades savi, ei saa väita, et külmasillad võivad ehituskonstruktsioonidesse jäädagi. Kindlasti on ka savi veeauru mahutavusel piirid, kuid need on võrrelduna mitmete teiste materjalidega siiski “inimsõbralikumates” kaugustes.

Lisaks on ammustest aegadest märgatud, et savi neutraliseerib lõhnu. Kõik need omadused kokku muudavad savi eriti sobilikuks viimistlusmaterjaliks neile, kel on hingamisprobleemid – astmaatikud ning samuti lõhnatundlikud, isegi lõhnade suhtes allergilised inimesed. Savi suudab kindlasti olulisel määral nende probleeme leevendada, tekitades hea ruumikliima.

Ruumikliima juures on tarvis tähele panna veel ühte aspekti. On kaks erinevat mõistet: esimene on tervislik ruumikliima, kus me räägime eelkõige seal valitsevast temperatuurist ja niiskusest, täiesti erinev mõiste on aga ruumis oleva õhu kvaliteet. Õhu kvaliteedi juures määravad rolli ka seal olevad mööbliesemed, vaibad jne. Seega on täiesti võimalik, et saviviimistlusega ruumis on näiteks sünteetiliste vaipade tõttu õhu kvaliteet halb, sest need paiskavad õhku kahjulikke ühendeid ja sellisel juhul ei suuda ka savi viimistlusvahendina asja parandada.

Puidust “imetakse” niiskus välja

Puitu ja savi on mitmel põhjusel pikka aega koos kasutatud. Et savi kuumuses mitte ei põle, vaid üksnes kivistub, on ta sobiv materjal puithoonete tulekindluse suurendamiseks. Savi ehitusfüüsikalised omadused hoiavad puitu niiskumise eest. Madalama tasakaaluniiskusega (ligikaudu 5%) savi võtab puidust (tasakaaluniiskus ligikaudu 12%) niiskust ning juhib selle edasi. Saksa muinsuskaitsjad räägivad, et isegi 600-aastaste hoonete juurest leitud puiduosad, mis on ümbritsetud saviga, näevad välja väga värsked ja tugevad. Seega võib öelda, et savil on puitu konserveerivad omadused ja see lausa kuivatab puitu.

Veel üks savi hea omadus on selle kõrgsageduslainetele reageerimine. Savi võib loodusliku materjalina varjestada mobiilimastide, juhtmeta lauatelefonide ja teiste seadmete elektromagnetkiirgust. Seda omadust saab kasutada ära kontoriruumides, tsoneerides kiirgavad seadmed töötajatest eraldi ruumi, mille seinu katab paks savikrohvikiht.

Tulevikus hakkavad meie laiuskraadi ehitiste juures tõenäoliselt järjest olulisemat rolli mängima tööstuslikult ettevalmistatud savist toormaterjalid. Savitelliseid ja suuremõõdulisi kergsaviplaate on võrreldes tampsaviga lihtsam kasutada ning ehituskonstruktsioon valmib kiiremini. Kui savi segada saepuru ja laastudega, võib saada kergsegu (300 kg/m3), mida teatud ehituskonstruktsioonilistes lahendustes saab väga edukalt ära kasutada. Samuti segatakse savi erinevate kivimitega, valmistades tampsavi, mis võib kivimite erinevate värvide ja suuruse tõttu olla väga dekoratiivne.

Sileda pinnaga on tulemus tugevam

Savi suurimaks miinuseks viimistlusmaterjalina peetakse selle pinna tugevust. Tõepoolest ei suuda savikrohv tugevuse osas võistelda näiteks betooniga. Tihti tehakse saviga töötamisel ka vigu, mille ilminguks on pudisevad liivaterad. Selle põhjuseks võivad olla mitmed vead: madala kvaliteediga “isetehtud segu”, valed töövõtted, kus lõppviimistlus tehakse liigse veega, või vähekinnitunud liivaterad jäävad enne krohvipinna kinnitamist eemaldamata.

Peale savi kuivamist (savi puhul saabki pigem rääkida selle kuivamisest, mitte kivistumisest) on tähtis eemaldada õige tugevusega harjaga pinnalt lahtised terad. Harja puudumisel võib seda teha ka lihtsalt käega. Lahtiste terade eemaldamise korral ja korralikult kuivanud savipinnale võib siis juba kanda värve, kuigi hea tava kohaselt ei toonita savikrohve pigmentidega – kõik toonid on naturaalsetest mineraalidest tulenevad. Hiljem võib pinda katta ka veeauru läbilaskvate värvidega (kaseiin-, savi-, lubivärv) või läbipaistva krundiga, mis parandavad ka mõneti pinnatugevust.

Mingit erilist pinna eeltöötlust savi ei vaja. Nagu ka tavalise krohvi puhul, nakkub savi kõige paremini krobelise pinnaga, mille ideaalseks näiteks on fiboplokk. Samas on savi kantud isegi kipsile ning tulemus on olnud täiesti rahuldav, lisaks on nakkumise ning vastupidavuse parandamiseks alati võimalik kasutada ka armeerimisvõrku.

Peab tunnistama, et Eestis laialt levinud ja hinnatud krobeline ning kare savipind võib olla küll esteetiliselt nauditavam, aga ka nõrgem. Tegelikult on Kesk-Euroopas hoopis enam levinud sile savipind, mida on täiesti võimalik saavutada. Sellisel juhul on materjali pinnatugevus juba korralik ja võrreldav ka paljude teiste pinnatöötlusmaterjalidega.

Kaevandatud savi ei ole kohe kasutatav

Kuigi savi on loodusest pärit materjal, ei ole selle kvaliteet igal pool sugugi ühesugune. Eesti maapinnas leiduv savi võib tunduda esmapilgul küll materjaliks piisavalt kleepuv, aga selle kasutusele võtmise järel selgub tihti, et nii see siiski ei ole. Sellisel juhul võib tegemist olla pigem liivsavi või saviliivaga. Õigest kohast kaevandatud ning hoiustatud Eesti savi sobib materjaliks väga hästi. Kui savi kaevandatakse maa seest, siis esialgu ei ole materjali kvaliteet veel piisavalt hea. Mõneaastase seismise järel on oksüdeerumisprotsessid toimunud ning kvaliteet paranenud. Praegusel ajal on müügil olevad savid tihti seisnud isegi kuni kümme aastat, et tagada nende hea kvaliteet ilma lisandeid kasutamata.

Savi kasutamine peamise ehitusmaterjalina tähendab hoolivat suhtumist ümbritsevasse keskkonda. Loodusliku savi ehitusmaterjaliks muutmiseks kulub üksnes murdosa sellest energiast, mis tavapäraste ehitusmaterjalide tootmiseks. Primaarenergia kulu selle ehitusmaterjali tootmise juures on kuni sada korda väiksem võrrelduna näiteks tesemendipõhiste toodetega. Samuti on savi puhul kordades väiksem, koguni olematu õhku paisatud C02.

Selles osas on suurepäraseks näiteks Austrias Viini lähedal Tattendorfis asuv passiivmaja, mis lisaks suurepärasele soojapidavusele ja passiivenergia kasutamisele on ökoloogiline ka ehitusmaterjalide suhtes. Savi on selle projekti juures kasutust leidnud üsna olulisel määral ja 24-tunnine ruumikliima jälgimine on näidanud, et need näitajad on seal sellised, nagu oodatud. Näiteks niiskusesisaldus õhus jääb seal üldjuhul 40...60% vahele ja samuti kasutatakse savi võimet päevast päikeseenergiat salvestada ning seda öösel jahedama õhu korral õhku vabastada.

Tarmo Tamm

OÜ Safran juhatuse liige

Hea savikrohv

• Soojamahutavus: 0,24 kcal/kgK • Tihedus: 1580 kg/m³ • Soojajuhtivus: 0,81 W/m² K • Veeaurutakistus: 8,59 µ • Veeauru mahutavus: 2,0 cm = 25,1 g/m² • pH: 7,1 (neutraalne) • Paindetugevus: 1,352 N/mm² • Survetugevus: 3,051 N/mm²

Ilmunud Ehitajas, november 2008

Fookuses