Pärnu Betoonimeistrid: tootevalik tänavakivist moodulhallini

Toimetaja: Sirje Ratso

Seinaelemendi lõppviimistlus.

Neli aastat tagasi uue tegijana kohalikule ehitusmaterjalitootjate turule astunud Pärnu Betoonimeistrid suutsid oma käivet kasvatada ka eelmisel aastal. Siis, kui majanduslangus oli juba paljude firmade majandusnäitajatesse suuri auke hammustanud.

“Kui meiegi oleksime teinud tootmisesse suuri investeeringuid või pidanud oluliselt rohkem laenude-liisingute abi kasutama, oleks ilmselt tänasel päeval olukord päris keeruline,” ütleb AS-i Pärnu Betoonimeistrid nõukogu esimees Jaan Valbet.

“Meie tootmishoone, milles betoonelemendid valmivad, on võetud rendile Pärnu KEK-ilt, kes seda samuti betoonpaneelide valmistamiseks kasutas. Hoonele on lisatud vaid pikkust,” selgitab Valbet.

Samuti jäid ära kulutused oma segusõlme väljaehitamiseks, tootmise tarbeks saadakse betooni naaberkrundil asuvalt AS-ilt Renet, kes on üks suuremaid kohalikke kaubabetooni valmistajaid. “Neilt saame just vajamineva koguse oma tootmise tarbeks, mida saab vastavalt mahtudele suurendada või vähendada, muretsemata segusõlme töökoormuse pärast,” räägib värskelt AS-i Pärnu Betoonimeistrid juhataja ametikohale asunud Aivar Kaldaru.

“Suur osa tellimustest laekub ikkagi Eestist, aga teeme tööd näiteks ka Soome ja Ukrainasse. Alates eelmise aasta algusest suudame tellijale pakkuda kogu hoonele vajalikku monteeritava raudbetooni nomenklatuuri.”

“Tänu kaasaegsele sisseseadele suudame pakkuda head kvaliteeti. Ning kui tootmisvõimsust nappima peaks, saab selle lahendada, tellides alltöövõttu teistelt ettevõtetelt. Seetõttu saame teostada ka suuremaid objekte,” lisab Kaldaru.

Terassarruse osad hangitakse Soomest

Betoonelementide valmistamisel on lisaks betoonile oluliseks komponendiks terassarrus, mida Kaldaru sõnul ostetakse kohalikelt vahendajatelt eelkõige Levadia Pärnu OÜ-st.

“Positiivne on see, et alates eelmise aasta sügisest on metallihinnad langenud. Spetsiifilisi terasosi tuleb aga osta Soomest, sest nende valmistamisest pole kahjuks kohalikud firmad huvitatud,” lisab Valbet.

Selgub, et enamik töömehi, kes tehases askeldab, pole enne olnud betoontoodete valmistamisega seotud. “Hea ja lahtiste kätega töömees on väga oluline. Eks see ole tootmises kenasti näha, kellele see töö sobib. Hiljuti tulid meile mõned mehed Paikuselt, kus puidufirma oma töö lõpetas, ning saavad meiegi juures kenasti hakkama,” rõhutab Kaldaru.

Ning lisab naerdes, et tootmise juures on lisaks meesteväele ka üks kena naishing viimistlustööd tegemas. “Erinevalt Venemaast, kus võib betoonitehastes naisi väga palju kohata, meil nad sellele tööle eriti ei kipu.”

Valbeti sõnul on praeguses majandusseisus murettekitav see, et kohalikele omavalitsustele peale sunnitud eelarvekärped vähendavad oluliselt ka riiklike tellimuste mahtu. “Kahju, et kokkuhoiuvõimalused lühinägelikult ehitussektoris tehakse. Parafraseerides Warren Buffetit: riik peaks olema tagasihoidlikum ehitustööde tellimisel, kui erasektor ehitab aktiivselt ja hinnad kõrgel, ning aktiivsemalt teostama ehitustöid, kui erasektor on passiivne ja hinnad soodsamad.”

Audru kivitehas kunagises kartulihoidlas

Lisaks Pärnus asuvale betoonelementide tehasele panustas Pärnu Betoonimeistrid paar aastat tagasi ka betoonist tänavakivide tootmisesse ja avas Audrus kivitehase.

“Kivitehas on sisustatud Taani päritolu tootmisliiniga, tegu on kasutatud seadmetega, aga meie vajadusi rahuldab see kenasti. Tänasel turul oleme madalate alginvesteeringute tõttu paremas seisus,” selgitab Valbet.

“Kivimüügi põhihooaeg on kevadest sügiseni. Talvekuudel liin seisab, sest lattu pole mõtet kive toota,” lisab Andres Tõnismäe, Audru kivitehase müügijuht. “Samas peab ütlema, et tootmiseks ja laoruumideks kohandatud kunagise majandi kartulihoidla ruumid on oma sisekliimalt kivide hoidmiseks parim paik. Sobis kartulile hästi, sobib ka kivile,” naerab ta.

Tõnismäe sõnul on kivitootmise puhul panustatud oma piirkonna vajadusele. “Eestis, kus arvestatavaid tänavakivide tootjaid on kümmekonna kanti, pole mõtet oma toodet Tallinna või Ida-Eesti turule pressida. Meie keskendume Lääne- ja Edela-Eesti, eriti Pärnu, Viljandi, Kuressaare kliendile.”

“Eelkõige paneb ostjate eelistused paika hind, mis klassikalise unikivi ruutmeetril on 40...50 krooni madalam kui näiteks antiikse välimusega kividel. Viimaseid aga soovivad kasutada näiteks vanade kivihoonete renoveerijad, sest sellisesse keskkonda sobib selline kivi äraütlemata kenasti. Ka müürikividele näeme potentsiaali,” lisab Tõnismäe.

Sellest, et kivide müügitöö ka talvel aktiivselt käimas on, annavad tunnistust nii mitmeski kohas Pärnus ja selle ümbruses silma jäänud Audru kivitehase tootereklaamid.

Teet Reier

ehitaja[ät]presshouse.ee

Ilmunud Ehitajas, märts 2009

Fookuses