Ohtlikud ained tekitavad töötajatele riske ka ehitusvaldkonnas

Toimetaja: Eva Kiisler

Töökohal kemikaalide ja muude ohtlike ainetega kokku puutumine ohustab töötajate tervist kõikjal Euroopas. Arvestades riskide koosmõjusid, on ehitusvaldkond üks õnnetusterohkemaid valdkondi.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) aruandes “Expert Forecast on Emerging Chemical Risks” (“Eksperthinnang tööohutuse ja töötervishoiuga seotud tekkivate keemiliste riskide kohta”) tehakse kindlaks peamised ainerühmad, mis võivad kujutada endast töötajatele uusi ja kasvavaid riske. Agentuuri ülesanne ei ole mitte üksnes kõige olulisema tööohutuse ja -tervishoiuga seotud teabe kindlaks tegemine ning kogumine, vaid ka selle kättesaadavaks muutmine kõikidele asjaomastele pooltele – töökeskkonnavolinikele, ohutusjuhtidele, tööandjatele ja töötajatele, sotsiaalpartneritele ning poliitikakujundajatele.

Peale kaotatud elude ja töötajate ning nende perede kannatustega seotud kulude mõjutavad tööõnnetused ettevõtteid ja ühiskonda üldiselt. Vähem tööõnnetusi tähendab vähem haiguspuhkusi, tänu millele on kulud väiksemad ja tootmine ühtlasem. Samuti väldivad tööandjad nii vajadust leida ja koolitada välja uusi töötajaid ning saavad säästa enneaegse pensionile jäämise ja kindlustusväljamaksete kulusid.

Libastumine, komistamine ja kukkumine on kõige sagedam tööõnnetuste põhjus kõikides sektorites alates rasketööstusest kuni kontoritööni. Muude ohtude hulka kuuluvad kukkuvad esemed, põletused ja söövitused, tulekahjud ja plahvatused, ohtlikud ained ja stress. Tööõnnetuste ennetamiseks tuleb tööandjatel kehtestada ohutusjuhtimise süsteem, mis hõlmab riskihindamist ja järelevalvet.

Seminaril arutati eksperthinnangute tulemusi

EU-OSHA korraldas hiljuti seminari, et arutada eksperthinnangu tulemusi EL-i poliitikute, sotsiaalpartnerite ning tööohutuse ja -tervishoiu spetsialistidega. Seminaril tehtud järeldused täiendasid oluliselt EU-OSHA poolt tööandjatele, tööohutuse ja -tervishoiu spetsialistidele ning töötajatele ning nende esindajatele pakutavat hea tava teabe paketti.

“Hinnanguliselt sureb igal aastal 74 000 inimest ohtlike ainetega kokkupuutumise tõttu töökohal,” ütles seminaril Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri direktor Jukka Takala. “See tähendab, et ohtlike ainete tõttu sureb kümme korda rohkem inimesi kui tööõnnetustes. Paljudes ettevõtetes ei mõelda piisavalt sellele, kuidas ohtlike ainete kasutamist vältida või neid teistega asendada. Keemiliste riskide juhtimine on eriti kehv väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning alltöövõtuga tegelevates firmades. Ligikaudu 15% Euroopa töötajatest käsitseb enda sõnul keemiatooteid veerandi tööaja jooksul, 10% töötajatest on teatanud aurude sissehingamisest ning 19% tolmu, vingu ja suitsu sissehingamisest töökohal.”

Paljudel ametialadel puutub töötajate nahk kokku kemikaalidega, mistõttu on suurenenud allergiliste haiguste käes kannatavate inimeste arv. Hinnanguliselt põhjustavad kemikaalid 80...90% nahahaigustest, mis on kutsehaiguste pingereas teisel kohal (13,6%) kohe pärast luu- ja lihaskonna vaevusi. Sellest hoolimata pole nende ainete jaoks olemas heakskiidetud teaduslikke meetodeid nahale avalduva mõju hindamiseks ega ohutu nahaga kokkupuute taseme kindlaks määramiseks.

Hinnangus tuuakse esile ka ained, mis võivad põhjustada vähktõbe – näiteks diisliheitgaasid. Reproduktiivtervist kahjustavate reprotoksiliste ainete kohta pole endiselt piisavalt teadmisi – seda peetakse naiste terviseprobleemiks. Selliseid aineid võetakse töökohal korraldatava riskihindamise ja riskide ennetamise puhul arvesse liiga harva.

Järjest enam tuntakse muret valdkondade pärast, kus töötajatel on suur oht puutuda kokku ohtlike ainetega, nt jäätmekäitlus, ehitus ja teenindavad ametid, nagu koristamine ja koduõiendus.

Samaaegne kokkupuude mitme kemikaaliga on pigem reegel kui erand ning iga riski eraldi analüüsides on nende tegelikku mõju kerge alahinnata. Mure mitmekordse kokkupuute pärast üha süveneb, nagu näitavad ka EU-OSHA eksperthinnangud uute bioloogiliste, füüsikaliste ja psühhosotsiaalsete riskide kohta. Käesoleval aastal alustatakse mahukat uuringut, milles keskendutakse uutest tehnoloogiatest tulenevatele töökohaga seotud riskidele järgmise kümne aasta jooksul.

Ohtlike ainete tekitatud riske ei teadvustata piisavalt

Ohtlikud ained võivad soodustada haigusi, alates allergiatest, astmast ja viljatusest kuni vähktõveni. Ohtlikke aineid ei leidu mitte üksnes kemikaalitööstuses, vaid ka põllumajandus-, õiendus- ja ehitusvaldkonnas. Kuigi kasutatavad kemikaalikogused ei ole seda tüüpi ettevõtetes suured, peitub probleem aruande järgi selles, et nii tööandjad kui töötajad on väga halvasti kursis kemikaaliohutuse nõuetega.

• Nanoosakesi kasutatakse paljudes rakendustes ja nende omadused võivad suuresti erineda samade materjalide omadustest makrotasandil. Nanoosakeste töötervishoiu ja -ohutuse aspektidele on pööratud teadusuuringutes vähe tähelepanu, kuid on kindel, et nanoosakesed võivad tungida inimorganismi. Kuigi nende tekitatud kahju suurus ei ole veel teada, on andmeid, et nanoosakesed võivad põhjustada toksilisust, südame- ja kopsuhäireid, muuta valkude ehitust, neil võib olla autoimmuunne toime, nad võivad tekitada oksüdatiivset stressi ja vähki. Vaja on kindlaks määrata iga nanoosakeste tüübi füüsikalis-keemilised, toksikoloogilised ja organismis käitumise omadused ning töötada välja usaldusväärsed meetodid nende avastamiseks ja mõõtmiseks keskkonnas ning inimorganismis. Kuigi kvantitatiivsed andmed puuduvad, saab olemasoleva teabe järgi alustada eelhindamist ja välja töötada ajutised töötavad meetodid, mis vähendaksid kokkupuudet nanoosakestega töökohal.

• Diislinõgi on aine, mille rahvusvaheline vähiuurimiskeskus on liigitanud “võimalikuks kantserogeeniks”. Diislinõgi on töökohtadel leiduvate kantserogeenide seas esinemissageduse poolest neljandal kohal ning võib tekitada kopsuvähki ja muid vähiga mitteseotud kopsukahjustusi. Vaja on diislinõe tervisemõju lisauuringuid.

• Mineraalsed tehiskiud on jätkuvalt edasiarendatavad materjalid. Sissehingamisel suurenevad kiulise materjali põletikku tekitav toime, tsütotoksilisus ja kantserogeensus – mida pikemad ja peenemad on kiud, seda ohtlikumad need on. Arvatakse, et teatud mõõtmetega mineraalsed tehiskiud võivad olla bioloogiliselt aktiivsed, kuid selle tõestamiseks on vaja epidemioloogilisi uuringuid. Samuti on kiu suuruse täpseks mõõtmiseks vaja standardseid õhuproovide võtmise meetodeid. Teatavaid mineraalseid tehiskiude saab liigitada EÜ riskiklassifikatsiooni järgi (nt alumiiniumsilikaatvillast ja tulekindlad keraamilised kiud ning E-tüübi eriotstarbelised klaaskiud kuuluvad kantserogeensuse 2. kategooriasse), aga klassifitseerimata mineraalsete tehiskiudude mürgisuse kohta tuleb koguda lisateavet.

• Allergiat ja ülitundlikkust tekitavad ained. Pidev nõudlus uute ja paremate epoksiidvaikude järele – näiteks liimide, värvide, pinnakatete ja polümeerkomposiitidest tarindite tootmisel – võib kaasa tuua uusi tundmatuid tervisehäireid. Epoksiidvaigud on tööst põhjustatud allergilise kontaktdermatiidi peamine põhjus. On teatatud ka naha ülitundlikkusest, silmade ja hingamisteede ärritusest, kontakturtikaariast, riniidist ja astmast. Epoksiidvaigust tekkinud naha ülitundlikkus on suur probleem ehituses, kus ohutu ja tervisliku töökeskkonna loomine (näiteks puhas tööruum) ja kaitseriietuse (näiteks kaitsekindad) kasutamine ei ole praktiline.

• Isotsüanaate kasutatakse laialdaselt vahtude, kiudude, elastomeeride, ehitusisolatsioonimaterjalide, värvide ja lakkide tootmisel. Kokkupuude isotsüanaatidega toimub peale tootmise ka siis, kui isotsüanaate sisaldavaid polüuretaantooteid kasutatakse pihustusvärvimisel, keevitamisel või autokerede lihvimisel. Isotsüanaadid tekitavad tugevat astmataolist ülitundlikkust ja ärritavad limaskesti. Vahetu nahale sattumine võib tekitada tugevat põletikku ja dermatiiti.

• Kantserogeensed, mutageensed ja reproduktiivtoksilised ained (CMR). Tekkivate riskidena tuvastati asbest, kristalliline kvarts, puidutolm, orgaanilised lahustid, endokriinsüsteemi kahjustavad ained, püsivad orgaanilised saasteained, aromaatsed amiinid, biotsiidid, asovärvid ning kombineeritud kokkupuude mitme kantserogeeniga. Euroopa Liidus puutub vähemalt 32 miljonit inimest selliste kantserogeenidega kokku tasemel, mida ei saa pidada ohutuks. Surmavatest vähijuhtumitest võib olla tööga seotud igal aastal ligikaudu 95 500 juhtumit, mis muudab vähi üheks peamiseks surmavaks kutsehaiguseks Euroopa Liidus.

• Sektoriomased keemilised riskid. Tekkivate riskidena tõsteti esile ehituse ja jäätmekäitluse ohtlikud ained. Jäätmekäitlejate haigestumise sagedus on 50% suurem kui muude sektorite töötajatel. Leiti, et nendel töödel puututakse kokku rohke tolmu ja üle saja lenduva orgaanilise ühendiga. Elektri- ja elektroonikaseadmeid ning kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid taaskäideldakse üha enam ning need sisaldavad pliid, kaadmiumi, elavhõbedat ja polüklooritud bifenüüle (PCB). Et jäätmekäitluse keemilisi riske ei ole võimalik täielikult kõrvaldada, on kõige tõhusam ennetusmeede tolmu, aerosoolide ja lenduvate orgaaniliste ühendite tekke vähendamine. Tehnilised ühismeetmed ja hügieenikavad aitavad samuti tõhusalt vähendada töötajate kokkupuudet riskiteguritega. Ennetamine peab olema kohandatud sobivaks jäätmeliigi ja käitlustoiminguga.

• Kombineeritud riskid. Peale ohtlike ainete segude tuvastati ka kombineeritud keemilisi ja psühhosotsiaalseid riske, näiteks keemiliste riskide vähene ohjamine väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes – mis moodustavad ettevõtete koguarvust 99,8% (EU-25, 2003) –, üha lisanduv alltöövõtu kasutamine, näiteks hooldus- ja puhastusvaldkonnas, mille tõttu alltöövõtjad teavad halvemini keemilisi riske ja on seega ohtlike ainete suhtes kaitsetumad. Iga riskiteguri käsitamisel eraldi võidakse töötajate tegelikku riski alahinnata.

Tööõnnetusterohkeim valdkond üldiselt – ehitus

Rääkides kõikidest tööõnnetuste ning riskide teguritest summaarselt, kuhu kuuluvad ka psühhosotsiaalsed, bioloogilised ning füüsikalised riskid, saab üheks ohtlikumaks tegevusvaldkonnaks ekspertide hinnangul lugeda ehitust. Peamised ohud on töötamine kõrgel, kaevetööd ja raskuste teisaldamine. Eelistada tuleb meetmeid, millega kõrvaldatakse või vähendatakse ohte tekkekohas ja mis pakuvad üldist kaitset.

• Töötamine kõrgel – kukkumine kõrgelt on kõige tavalisem vigastuse või surma põhjus. Võimalikud ohud: töötamine kaitsepiirdeta tellingutel või töölaval või ilma turvarakmeid nõuetekohaselt kinnitamata; ebakindlad katused; puudulikult hooldatud, paigaldatud ja kinnitatud redelid. Kogu ehitusprotsess tuleb alates projekteerimisest kavandada nii, et kukkumisrisk oleks minimaalne.

• Töötamine kaevandites – enne mis tahes kaevetöö alustamist tuleb analüüsida kõiki võimalikke ohte, sh kaevandi varisemine, inimeste ja sõidukite kukkumine kaevanditesse ning lähedal asuvate hoonete püsivuse halvendamine. Seejärel tuleb võtta asjakohased ettevaatusmeetmed. Tuleb kindlaks määrata kõikide maa-aluste rajatiste asukohad, need märgistada ja võtta nende vältimiseks ettevaatusmeetmeid; tuleb tagada, et ehitusplatsil oleks olemas kaevandi toestamiseks sobiv materjal; samuti tuleb tagada, et toestusmaterjali paigaldamiseks ja eemaldamiseks oleks kehtestatud ohutu kord.

• Raskuste teisaldamine – koostage kava, kuidas minimeerida materjalide teisaldamist ja muuta teisaldamine ohutuks. Tagage, et seadmeid käsitsevad ja hooldavad asjakohase väljaõppega ja kogenud töötajad ning et pädev isik kontrolliks seadmeid korrapäraselt.

• Üldine heakord ja ohutu juurdepääs – tagage, et kõikidel töökohtadel oleks olemas ohutu juurde- ja väljapääs (teed, jalgteed, redelid või tellingud), et materjale ladustataks ohutult, et süvendid oleks piiratud või kaetud ja selgelt märgistatud, et jäätmete kogumiseks ja kõrvaldamiseks oleks olemas nõuetekohane kord ning et valgustus oleks küllaldane.

Tekst väljendab EU-OSHA ametlikku seisukohta.

Lauri Leet

lauri.leet[ät]presshouse.ee

Ilmunud Ehitajas, mai 2009

Fookuses