Märt Luuk: usun mõistlikku majandamisse

Toimetaja: Sirje Ratso

Eesti edukamate ehitusettevõtete sekka kuuluva Harju Ehituse asutaja Märt Luuk alustas oma tööelu Harju KEK-i plaanitootmisosakonna juhataja asetäitja kohusetäitjana. Tänaseks on ta nüüd lisaks oma ettevõtte juhtimisele ka Harju KEK-i nõukogu esimees ning seisab Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuses hea seadusandluse ettevõtjaile soodsamaks korrastamise eest.

Esimesed kaheksa kooliaastat käis Märt Luuk lauluklassis, keskkoolis läks aga hoopis elektrotehnika eriklassi. Kooliajast meenutab ta hea sõnaga oma ajalooõpetajat Vilma Kahki, kes õpetas süsteemselt ajaloosündmusi mõtestama ja ka läbi selle süsteemset mõtlemist üldse. Pärast keskkooli lõpetamist oleks mees tahtnud õppida kas arstiks või advokaadiks.

“Häda oli aga selles, et ma ei ole just suurem kirjamees. Kuna rehkendus sobis mulle paremini ja isa oli ka ehitaja, siis otsustasingi rauakooli kasuks. Seda valikut ei pea ma ilmselt kahetsema, sest õpitud amet annab leiba tänaseni,” nendib Luuk.

Eeskujudeks isa ja internet

Oma eeskujude kohta elus ütleb mees aga nii: “Esiteks muidugi isa. Koos temaga ehitasime ammusel ajal koos oma suvila. Siis Harju KEK-i toonased juhid, kes suutsid sügaval stagnaajal sotsialismi viljastavates tingimustes rakendada kapitalistlikku ellusuhtumist. Spordi kaudu naudin tennisemeister Roger Federeri, kes mängib mõtestatult, puhtalt ja väga ilusasti. Ja siis veel internetti.”

Interneti-armastuse seletab ta lahti nii: “Mõned head aastad tagasi ostsin endale kaks vana Volgat – GAZ 21, need õiged, põdraga ja puha. Kui autosid lähemalt uurima hakkasin, selgus, et need on ussitanud, mis ussitanud. Ja kuigi ma olen suure osa oma elust päris korralike autodega sõitnud, ei teadnud ma Volgade saabumiseni auto ehitusest praktiliselt mitte midagi. Bensiini oskasin võtta, klaasipesuvett lisada ja kõik!

Aga tahtmine Volgaga sõita oli suur. Nii hakkasingi netist asja uurima ja lõpuks sain sealt ning tuttavatelt nii palju abi, et nüüd on mõlemad autod taastatud ja suvel saan paar korda nendega ka mõnusalt lõbusõitu teha.”

Kogemused Harju KEK-ist

“Täna on minu tööelus kõige olulisem loomulikult põhiline töökoht Harju Ehitus, mille üks asutajaid ma olen,” kinnitab Luuk. Tänavu maikuust alates on ta Harju Ehituse kõrvalt seotud taas oma esimese tööandja Harju KEK-iga. Nüüd juba mitte enam plaanitootmisosakonna juhataja asetäitja kohusetäitjana, nagu esimese ametikoha nimi oli, vaid Harju KEK Groupi kontserni kuuluva Harju KEK AS-i nõukogu esimehena.

1992. aastal alguse saanud Harju Ehituse asutasid ehitusala spetsialistid, kes omandasid juhtimise ja inseneritöö oskused ning kogemused, töötades Harju KEK-is.

Tänased ettevõtte juhatuse esimees Aare Neudorf, nõukogu esimees Märt Luuk ja tegevdirektor Aavo Teder, arendusdirektor Olavi Kalmet ning ehitusdirektor Olle Reinholm alustasid kõik koostööd toonases Harju KEK-is juba 1980. aastatel. Lisaks pikaajalisele koostööle ühendab mehi veel asjaolu, et nad kõik kuuluvad ka Harju Ehituse omanikeringi. Samale asjaolule võib ilmselt omistada ka osa ettevõtte edukusest.

Seitsmeteistkümne tegevusaasta jooksul on Harju Ehitus kujunenud ettevõtteks, mille peamised tegevusalad on ehituse peatöövõtt, ehitusprojektide juhtimine ja kinnisvaraarendus. Peatöövõtu korras on ettevõte ehitanud ja renoveerinud tootmis- ning laohooneid, kaubandus- ja teenindushooneid, sotsiaal- ja koolihooneid, hotelle, büroosid, insener-tehnilisi rajatisi, korter- ja ridaelamuid ning eramuid ja restaureerinud mitmeid muinsuskaitse all olevaid hooneid.

“No päris välikemmerguid me ehitanud ei ole, aga tellija soovil mõne päris edeva kuuri küll,” võtab juht ettevõtte laialdase tegevuse naljatoonis kokku.

Usk mõistlikusse majandamisse

2006. aastal pälvis nii käibelt kui kasumilt Eesti edukamate ettevõtete sekka kuuluv Harju Ehitus koguni ajalehe Äripäev tunnustuse kui Harjumaa edukaim firma.

“Meie edukas majandamine tugineb konservatiivsele juhtimispoliitikale,” ütles Luuk Äripäevale antud intervjuus toona. “Me ei tee ebareaalseid pakkumisi konkursside võitmiseks ega ole üritanud kasvatada mahtu lihtsalt mahu kasvatamise pärast.”

Kainet mõtlemist ja stabiilsust peab Harju KEK-i nõukogu esimees ettevõtte juhtimisel äärmiselt oluliseks ka praegusest madalseisust välja tulekul.

Eesti ehitusturu hetkeseisu hinnates ütleb Luuk, et ega mingit rõõmu sellest täna tunne. “On ju teada, et eratellimusi praegu ei ole. Olukord on halb, aga mitte lootusetu. Oleme äraootaval seisukohal.”

“Ägedatel aastatel mõistlikult majandanud ettevõtted peavad veel mitu aastat vastu. Harju Ehitust loen selliste hulka. Muidugi oleme ka meie pidanud oma ridu koondama, ent mitte liiga valusalt. Aga usun, et hiljemalt paari aasta pärast läheb ehitustegevus taas aktiivsemaks. Muidugi ei saavuta me mõne aasta tagust taset, aga kas seda ongi tarvis? Olukorda, kus ettevõtjad otsisid tänavalt ehitajaid, kes tegelikult sellest tööst midagi ei teadnud. Praegu tuleks sihte seada selles suunas, et koolitada tõepoolest oskuslikke tööinimesi – nii sini- kui valgekraesid,” on Luuk veendunud.

Riigihangete seadus südamel

Oskuslike töötajate koolitamisel on Luugi sõnul väga oluline roll Eesti Ehitusettevõtjate Liidul, mis teeb ühest küljest aktiivset koostööd kutsestandardite väljatöötamisel ja omistamisel, teisalt aga seadusandluse korrastamisel. Märt Luuk ise osaleb ühenduse töös juhatuse liikmena juba mitmendat ametiaega.

“Meil on vedanud, et liidul on väga tegus tegevaparaat – tugev õigusnõunik Helje Johansoo ja tegevdirektor Indrek Peterson. Paraku teeb tuska asjaolu, et meie seadusloomes on liialt palju subjektiivsust,” arvab ta.

“Kui liit on omalt poolt välja töötanud mingeid ettepanekuid seadusandluse mõistlikumaks muutmiseks, need ka ministrile ära seletanud ja saanud vastuse, et okei, mõistlik jutt, siis vahetub valitsus ja uus minister ei tea selgeks räägitud juttudest midagi. Enamgi veel – tema tahab ju oma ametikohta õigustada ja kõik materjalid uuesti saada … et siis uusi otsuseid ette valmistama hakata. Ehk juba järgmise ministri tarvis, kes soovib omakorda uusi ettepanekuid,” on Luuk poliitilise olukorraga riigis rahulolematu.

“Lähen konkreetsemaks: aastaid oleme tegelenud riigihangete seaduse mõistlikumaks ja ehitusettevõtjaile soodsamaks muutmise teemadega, ent tulemusi veel ei paista. Ometi just praeguses majandusseisus oleks mõistlik riigi poolt hakata riigihankeid korraldama sel moel, mis arvestaksid tegelikult ka nii tellija kui pakkuja tegelikke huve, mis oleksid tõepoolest ka läbipaistvad ja arukad,” leiab EEEL-i juhatuse liige.

Paraku pole riigihangete seaduse muutmine ainus teema, millega liit hetkel tegelema peab. Mais valitud EEEL-i uus juhatus on Luugi sõnul tasakaalustatud ja tegus, leidmaks võimalusi leevendada olukorda hetkel kiratseval ehitusturul.

Kirglik tennisist mahub väljakule konkurendi kõrvale

“Ega mul teab mis silmapaistvaid hobisid olegi,” ütleb Luuk otsekui moka otsast. Aga silmad räägivad hoopis muud! Lisaks juba jutuks olnud Volgade kõpitsemisele on mehel tõsine kirg tennise vastu. Tenniseklubis XO on tema partneriks kamraad Rotary klubist – Härmo Värk –, kellega koos mängitud juba üle kaheksa aasta. Ja ka mitmeid turniire võidetud.

Ometi tuli viimane – IBM-i turniiri – teine koht koos Tarmo Sumbergiga mängides. “No ega see, et me mõlemad mõneti kattuvates ärides tegevad oleme, tähenda veel, et me tenniseväljakule koos ära ei mahuks,” muheleb Luuk.

Üleüldse jätab ta mulje ühest muhedast mehest, kellel kogu aeg kaval naeratus silmis ja vahva lugu varuks. Siia need kõik mõistagi ei mahu.

Mart Riikoja

ehitaja[ät]presshouse.ee

Ilmunud Ehitajas, juuni 2009

Tegijad arvavad