Kutsetunnistus aitab ehitajal töökohta säilitada

Toimetaja: Eva Kiisler

Kui mõni aasta tagasi oli ehitussektoris üks suuremaid probleeme tööjõudefitsiit ja ebapiisav ehitusalane haridus, siis täna mõjutab ehitustegevust üha süvenev tööpuudus ja tellimuste vähesus.

“Veel kaks aastat tagasi valitses ehitussektoris olukord, kus nappis töökäsi ja õppeasutustest värvati ehitajaid lausa koolipingist, jõudmata ära oodata kooli lõpetamist,” räägib Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) tegevdirektor ja kutsekomisjoni liige Indrek Peterson. “Tänaseks on aga olukord kardinaalselt muutunud ja õppeasutustel on suuri probleeme ainuüksi tudengitele ja kutseõppijatele praktikakohtade leidmisega, sest ehitusettevõtetel napib tööd isegi oma töötajatele.”

Kui 2007. aasta sügisel oli kutsekoolides ehituserialadele sisseastumisel konkurents riiklikele kohtadele 2,5...4 soovijat ühele kohale, siis mullu sügisel jäid nii mõneski õppeasutuses riiklikud õppekohad täitmata. “See näitab selgesti, et seoses ehitussektori drastilise langusega viimasel paaril aastal on langenud ka ehituserialade populaarsus,” sõnab Peterson.

Alates 2002. aasta lõpust on EEEL-il kutset omistava organi õigused, ehitusala kutseid on väljastatud alates 2003. aastast. Viimastel aastatel ongi kutseomistamine arenenud EEEL-i üheks põhitegevuseks. Sellest ajast alates on aasta-aastalt kasvanud nii kutsete omistamiste arv kui ka tööturu üldine huvi ja teadlikkus kutsete süsteemi vastu. Kutsete süsteemi laiema tutvustamise ja propageerimise eesmärgil on EEEL koostöös Kutsekojaga viinud läbi ka vastavasisulisi teabepäevi.

“Kui veel kolm aastat tagasi viis EEEL ehitustööliste kutseeksameid läbi vaid kolmes kutseõppekeskuses, siis 2009. aastal toimuvad ehitustööliste kutseeksamid juba enamikes ehituseriala õpetavates kutseõppeasutustes, kokku 13-s,” ütleb Peterson. Samuti on jõuliselt kasvanud ehitusettevõtete huvi kutsete süsteemi vastu ja nii mõnigi ehitusfirma on avaldanud soovi oma töötajate kvalifitseerimiseks. “Kutsetunnistus on muutumas omamoodi kvaliteedimärgiks, mis annab alust uskuda, et pole kaugel ajad, kui kutsetunnistuste nõudeid ehitustöölistele hakatakse sisse kirjutama ka ehitustööde riigihangete kvalifitseerimistingimustesse, sest usun, et iga tellija on huvitatud, et tema objektil töötaksid kvalifitseeritud töötajad ja oma ala spetsialistid,” selgitab EEEL-i tegevdirektor.

Praktika aastaringseks

Kui varem ei jätkunud haritud tööjõudu, siis nüüd ei jätku lisaks haritud tööjõule ka praktikakohti. “Olukord on murettekitav, kuid see probleem ei ole üles kerkinud alles praeguse majanduskriisi valguses, vaid analoogseid muresid esines ka juba eelmise kriisi ajal,” tõdeb Peterson.

Tema arvab, et probleemi lahendamiseks tasuks eeskuju võtta naabritelt. “Soomes on kutseõppeasutustel reeglina sõlmitud kohalike omavalitsustega koostööleping, mille kohaselt omavalitsus eraldab kutseõppeasutustele krundi või kinnistu, kuhu on plaanis ehitada kas linnale või vallale vajalik ehitis. Hoone ehitust korraldab kool ise ning ehitustöödel saavad osaleda kutseõppijad, mis tagab neile ka vajaliku tööpraktika läbiviimise. Kui koolil kogu vajaminev kompetents puudub, palgatakse hanke korras projekti juhtimiseks pädev ehitusettevõte, kes korraldab projektijuhtimist, juhendab vajadusel praktikante ja teostab objektil ka keerulisemaid ehitustöid. Eestis võiks rakendada koolide ja omavalitsuste vahel lihtsamaid kokkuleppeid. Ühest küljest on koolidel kahe-kolme aasta perspektiivis praktikakohtade vajadus teada, teisalt teavad omavalitsused, millised objektid lähiaastatel ehitusse lähevad. Vastavalt vastastikusele kokkuleppele ja vajadusele võib ehitushanke väljakuulutamisel hanketingimustesse praktikantide osaluse sisse kirjutada. Ühest küljest lahendatakse nii praktikakohtadega seotud probleemid, teisalt areneb koolide ja ehitusettevõtete vaheline koostöö ning lisaks saavad õppeasutused ka tööturu reaalsetest vajadustest parema ülevaate.”

Peterson märgib, et koolid peaksid tulevikus katsuma oma õppekorraldust paindlikumaks muuta, et oleks võimalik õppepraktikaid aastaringselt läbi viia, sest ehitatakse ju aasta läbi. “Kui praktikakohtade vajadus ei langeks ainult mõnele kitsale perioodile aastas, vaid oleks jaotatud aastaringselt, oleks paremini tagatud ka vajalike praktikakohtade leidmine.”

Kutsetunnistuseni ei jõutagi

Mõned aastad tagasi oli õppe katkestamise peamiseks põhjuseks ehitusbuum, kuna ehitusturul oli nii ehitusinseneridest kui ka oskustöölistest kõvasti vajaka. “Tööle võeti juba koolipingist ja kui rahateenimine muutus peaeesmärgiks, siis õpingute jaoks aega enam ei jäänud,” räägib Peterson.

Täna on olukord teine – ehitussektoris valitseb suur tööpuudus nii ehitustööliste kui ka inseneride osas. Tunduvalt on teravnenud tööjõukonkurents ja üha rohkem saab tööle võtmisel määravaks diplomi või kutsetunnistuse olemasolu.

“Kuigi esimest korda viimase nelja aasta jooksul käesoleval õppeaastal õppimise katkestamine vähenes, on see endiselt lubamatult kõrge,” tõdeb Kutsekoja juhatuse liige Maarja-Katrin Kerem. 2007/2008. õppeaastal ulatus keskmine väljalangevus kutseõppes 20%-ni. Peamiseks õpingute katkestamise põhjuseks kutseõppes on õppevõlgnevused, muudest põhjustest tööle asumine ja terviseprobleemid.

Kerem ütleb, et traditsiooniliselt on kutsehariduses suurima õpilaste arvuga õppevaldkonnaks tehnika, tootmine ja ehitus, kus käesoleval õppeaastal õpib ligi 12 500 õpilast (46% kutseõppuritest). Võrreldes näiteks 2004/2005. õppeaastaga, on õpilaste arv selles valdkonnas vähenenud 13%, mis on suurem õpilaste arvu üldisest langusest (9%).

Ehitustöölise kutse omandamisel ei ole ainutingimuseks kutsekooli lõpetamine, vaid kutseeksamitele võivad registreeruda kõik, kellel on antud eriala lõikes piisav tööalane kogemus. Kutsekooli lõpetajatele on kutsetunnistuse omandamisel eeliseks, et kutseeksami sooritamine on võimaldatud koos kooli erialaeksamiga (st ei pea eraldi kooli- ja kutseeksamit sooritama) ja kutseomistamisega seotud kulud kannab riik. Need, kes taotlevad kutsetunnistust ilma koolihariduseta, peavad kutseomistamisega seotud kulud kas ise kandma või kannab selle nende eest tööandja. Tänu riiklikule toele on kutseõppijate seas eriti viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud huvi kutseomistamise vastu.

Muutus kutsete süsteemis

EEEL on üks suuremaid kutseandjaid Eestis ja selle kutsekomisjon koosneb EEEL-i, Kutsekoja, kutse- ja kõrgkoolide ning ehitusettevõtete esindajatest. EEEL on omistanud nii MTR-is vastutava spetsialisti registreeringut võimaldavaid ehitusjuht III kutseid kui ka ehitustöölise I, II ja III taseme kutseid ning viinud iga-aastaselt läbi ehitusjuht III kutse jaoks vajalikke täiendkoolitusi.

“Kutseomistamisel ei pea me oluliseks mitte ainult kutseomistamiste numbrilist kasvu aastate lõikes, vaid kõige olulisemaks peame kutset omistava organina just kutseeksamite ühtse taseme ja kvaliteedi tagamist üle Eesti,” sõnab Indrek Peterson. “Selle kinnituseks olgu fakt, et kaugeltki mitte kõik kutsetaotlejad ei soorita kutseeksamit edukalt. Keskmine ehitustööliste kutseeksamite edukus jääb 60...80% vahele.”

Kutsete süsteemi ootavad lähima paari aasta jooksul ees suured muutused. Kui praegu on Eestis kasutusel 5-tasemeline kutsete süsteem, siis aastaks 2011 on plaanis üle minna EL-is kehtivale 8-tasemelisele süsteemile.

“See tähendab vajaminevate kutsete põhjalikku kaardistamist, uute kutsestandardite väljatöötamist ja vastavalt uutele kutsestandarditele ka uute riiklike õppekavade ja nende moodulite väljatöötamist,” selgitab Indrek Peterson. “Ka EEEL näeb selles töös olulist osa. Kõik see tagab kompetentside parema võrreldavuse Euroopa tööturul ja tõstab meie oskustööliste konkurentsivõimet. Kui kutsetunnistus on taskus, ei pea välisriikidesse tööle minnes ennast pool aastat enne abitöödel tõestama, vaid on kohe võimalik spetsialiseerumisele vastavat tööd küsida.”

Ehitus töötute esireas

“Selle aasta I kvartalis toimus absoluutarvudes suurim hõivest väljaliikumine ehitusest,” sõnab Maarja-Katrin Kerem. Ehitus oli 2008. aasta III ja IV kvartali andmete võrdluse põhjal teisel absoluutarvudes enim kannatada saanud tegevusala kohal. Kuna paljud ehitajad on kaotanud töö, pannakse suur panus ümberõppele, kuid samas napib ka teistes sektorites vabu töökohti.

“Nii ehitajatel, ehitusmaterjalide tootjatel kui teede-ehitajatel on praegusel ajal vähe lootust endale mõnes muus valdkonnas rakendust leida, sest personali vähendatakse kõigis majandussektorites,” tõdeb AS-i Talter juhataja Sven Pertens. “Kuna ehitusbuumi ajal tahtsid kõik olla ehitajad, maksab see praegu kätte. Võimekamad töötuks jäänud ehitajad võiksid kaaluda riigi toetusel erafirma rajamist või FIE-na tegutsemist. Teistele võiks püüda rakendust leida kas või hooajaliselt, pakkuda neile mitmesuguseid koristus- ja põllumajanduslikke abitöid. Tõenäoliselt suudaks riik ka sellistele ettevõtmistele kaasa aidata.”

“Arvan, et täna on “ehitajaks sündinud” mehed alles kuskil ehitusplatsil tööl või leiavad väikesi ja suuri tööotsi iseseisvalt,” sõnab AS-i Columbia-Kivi tootmisjuht Urho Veske. “Koondamist alustatakse nõrgemate oskustega töölistest või raskesti juhitavatest inimestest, neist, kellel pole peret või väikesi lapsi. Hetkel on eelisolukorras need, kes saavad koondamisrahad kätte ja jõuavad varem hakata tegelema uue elukutse valikuga. Kui kokad said hakkama ehitusega, saavad ehitajad hakkama ka lillekasvatusega.”

“Tööta ehitustööliste puhul ongi küsimus, kui paljud neist tegelikult “päris ehitajad” olid, sest kaks aastat tagasi haaras iga teine kellu kätte ja ütles, et ta on eluaeg ehitaja olnud, ka mina oskan lage värvida ja tapeeti panna,” arutleb AS-i Teede REV-2 juhatuse esimees Andri Tõnstein. “Neil tuleb kas ümber õppida või teha seda, mida tehti enne ehitajaks hakkamist.”

“Neil ehitustöölistel, kes enne kinnisvarabuumi algust töötasid teises ametis, on kindlasti lootust uus töökoht leida,” usub ka AS-i Nordecon International juhatuse esimees Jaano Vink. “Aga nende ehitustööliste nimel, kellele tööd ei leidu, peaks riigiisad tegutsema, et kasutada neid väheseid, kuid siiski olemasolevaid võimalusi EU rahastatavate projektide ja riigitellimuste avamisega, et pakkuda neile võimalust mingitki tööd leida või olemasolevat töökohta säilitada.”

AS-i Merko Ehitus juhatuse esimehe Tiit Robeni sõnul sõltub samuti ehitustööliste olukord paljuski sellest, mil määral suudetakse Euroopa tõukefondidest rahastatavaid projekte käivitada. “Selle aasta esimene kvartal ei ole ei ettevõtjate ega avalikkuse ootusi selles osas täitnud. Kuid sellest sõltub paljuski, milliseks kujuneb aasta lõpuks ehitussektorist vabanenud töötute arv.”

Skanska EMV AS-i juhatuse liikme Alar Kullisoni sõnul oleks ümberõppe pakkumine suuremas mahus riigi poolt kindlasti abiks töö kaotanud inimestele. “Õnneks on Eestis veel valdkondi, kuhu kvalifitseeritud tööjõudu vajatakse. Seetõttu on vaja kiiresti ümberõppesüsteeme tõhustada.”

Ümberõpe päästab?

Sven Pertens tõdeb, et enne ümberõppele suunamist tuleks välja selgitada, millist liiki tööjõudu hetkel meie riigis või lähivälismaal tarvis läheb ning milliste oskustööliste ja spetsialistide järele puudust tuntakse. “Ümberõppest ei ole kasu, kui ümberõpitavale alale tööjõu nõudlus turul puudub. Eestis on jätkuvalt olnud vajadus kõrgelt kvalifitseeritud keevitajate järele, kuid paraku on tegemist nii vastutusrikka ja täpsust nõudva tööga, et see igaühele ei sobi, mistõttu ei julge ma küll soovitada sellealase ümberõppe korraldamist. Arvan, et ümberõpe võiks olla lahendus ainult sel juhul, kui mingi majandussektor vajab lisatööjõudu. Enne, kui hakata arutlema ümberõppe kulutuste suuruse üle, peaks hoolega läbi mõtlema, kas sellist kulutust üldse on tarvis teha.”

Ka Tiit Roben on ümberõppe suhtes skeptiline. “Kuigi tööta jäänud ehitajate ümberõpe kõlab hästi, tekib küsimus, kas on teada, kelleks neid ümber õpetada ning millise valdkonna töötajatest meil hetkel puudus on. Kui oleks infot, et aasta pärast avatakse nt tootmistsehh, kuhu on vaja sada treialit, siis võiks küll võtta 200 ehitajat ja üritada neist treialeid koolitada, aga kas selline vajadus ka tegelikult eksisteerib?”

Ehitussektor vajab lähiaastatel tagasi vaid 20...30% inimestest. “Tööstuse puhul on ette valmis õppimine keeruline, kui puudub mingi nägemus, mis tüüpi tehasesse tööle minnakse,” tõdeb ka Urho Veske. “Siin oleks abi meie kutseõpetajate kogemustest, kes õpetavad üldettevalmistavaid erialasid tööpinkidel ja automaatliinidel töötajatele ning nende hooldajatele.”

Veske sõnul aitavad ehituse olukorra halvenemisele kaasa ka pangad, kes peaks tööstust toetama ja aitama, sest ilmselt peale vanade laenude ja teenustasude oleks tootmisinvesteeringud lähiajal nende ainus tuluallikas. “Kuid selle asemel valmistuvad nad nõrkeva rahalehma kõri õigeaegseks läbilõikamiseks, kuigi ehk paar vitamiini päästaks ettevõtte elu.”

Eneken Laasme

ehitaja[ät]presshouse.ee

Ilmunud Ehitajas, juuni 2009

Fookuses