Imavere saeveski: saeme, hööveldame ja liimime

Toimetaja: Sirje Ratso

Järvamaal Imaveres tegutsev Stora Enso Timber saeveski on viieteistaastase tegevuse jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu: peenpalgi saeveskist on tänaseks saanud suurtootmine, kus eelmisel aastal saeti ligi 270 000 m3 materjali ning valmistati 110 000 m3 järeltöödeldud tooteid.

Vaatamata sellele, et aasta esimene veerand on näidanud mõningast saematerjali nõudluse kasvu, on metsatööstuse hetkeseis endiselt raske. Sellest annab märku kas või seegi, et Eesti suurim metsatöötleja Stora Enso on viimase paari aastaga sulgenud kaks saeveskit ja viinud Viljandis asunud liimpuitkomponentide tehase üle Imavere saeveskisse. “Imaveres oleme saanudki koondamisteta hakkama tänu sellele, et osad Stora Enso tootmisüksused on oma tegevuse lõpetanud,” selgitab Imavere saeveski juhataja Marek Moorits.

Saepurumäed ja palgijõed

Tallinna–Tartu maanteel liikujale pole kindlasti märkamata jäänud viimase kümne aasta jooksul kunagisele tühjale maalapile kerkinud tootmishooned, suitsevad korstnad ja kollendavad saepurumäed.

Mooritsa sõnul kasvas 1994. aastal alustanud Imavere saeveski jõudsalt aastani 2005, siis avati seal liimpuittalade tootmisliin. “Üha rohkem oleme liikunud sinnapoole, et me pole pelgalt vaid saematerjali tootja. Seda on võimalik saavutada puidule järelväärtuse andmisega, olgu selleks hööveldamine, akna- ja uksekomponentide valmistamine või liimpuittalade tootmine.”

Kõik see aitab Mooritsa arvates hajutada riske, mis ühel suurtootmisel, mis on keskendunud vaid ühele kitsale turuosale, lasuvad. Seda eriti keerulises turuolukorras, kus pikemate prognooside tegemine on praktiliselt võimatu.

“Samuti oleme tänasel päeval valmis vastu võtma peaaegu kogu puidusortimenti, mida meile pakutakse,” lisab ta. “Erametsaomanik tahab ju lisaks palgipuudele lahti saada ka väheväärtuslikumast puitust, näiteks küttepuudest. Loomulikult teeb talle heameelt see, kui ta kogu sortimendi saab ühte kokkuostupunkti viia ega pea koormaid erinevatesse paikadesse solgutama.”

Palki hindavad ka röngtensilmad

Mis aga juhtub ühe palgiga siis, kui see Imavere saeveski laoplatsile on jõudnud? “Olenevalt varumisajast läheb osa palgist puukoortest katte alla säilitamisele, osa aga laoplatsidele virnadesse. Kevadel on viimaseid oluline aeg-ajalt kasta, et puidukahjuritel poleks võimalik sinna pesitsema asuda,” selgitab Moorits.

Saeveski külastamise hetkel tulevadki sorteerimisliinile parasjagu säilitamiselt ehk puukoore alt välja võetud veel kohati jääga kaetud palgid.

“Esimese valiku teeb sorteerimisliini operaator visuaalselt, sellele järgneb metalliotsija ja röngtenkiirte kontroll. Esimene peab välistama metalli sisaldava puidu sattumise saehammaste alla ja teine annab korraliku ülevaate ka puidu sisepoolest. Selline puidu läbivalgustusseade on Eestis ainuke.

Sorteerimisliini läbinud palgid suunatakse saeliinidele, mida siin on kaks: peenpalgile ja suurema tüveümbermõõduga materjalile. “Viimane on uuem ja moodsam. Oleme seadmeid ostes lähtunud põhimõttest, et parem uus ja kallim kui kasutatud ja odav. Esimene tagab korraliku häälestuse ja garantii, kasutatud masinate puhul on aga hooldus ja muud mured enamasti kasutaja hooleks jäetud,” lisab Moorits.

Koorimisest pakkimiseni

Saeliini alguses palgid kooritakse. Seejärel rändavad need arvutiekraane jälgivate töömeeste valvsa pilgu all saagimisele. Männipalgid, mille saehambad laudadeks teevad, kergitavad õhku aromaatse pilve, ainult ilmselt kordades tugevama kui see, mida metsas jalutajal õnnestub osooni kujul sisse hingata.

Teekonda, mis kulub ühel laual saeterast lauavirnani, jälgivadki nii tööliste kui fotoobjektiivide silmad. Kõik ikka selle nimel, et toode saaks võimalikult kvaliteetne. Pikkade liinide läbimise lõpuks pakitakse lauad kenasti pakkidesse. Mooritsa sõnul on ka siin töös üks Eestis ainulaadne seade, nimelt see, mis asetab lauakihtide vahele õhuvahet tekitavad lipid.

Kilesse pakitud lauahunnikud ladustatakse vastavalt puidu niiskustasemele kas varjualustesse või lahtisele laoplatsile.

Liimpuit läheb Jaapanisse

“Nii see on, et enamik meie liimpuidutoodangust suundub Jaapani turule, kus seda kasutatakse põhiliselt elamuehituses,” selgitab Imavere saeveski juhataja. “Konteinerisse laetuna liiguvad talad läbi Muuga sadama Jaapani poole teele.”

Eesti ja Euroopa tarbeks oleks vaja valmistada pikemaid talasid, nende tootjaid meil aga jagub.

“Jaapani turu jaoks valmistatavate liimpuidust talade puhul on äärmiselt oluline, et toodang vastaks esitatud nõudmistele. Erinevate kasutuskohtade jaoks on seal erinevad tugevusnõuded. Toodete vastavuse kontrollimiseks on meil oma laboratoorium,” selgitab Moorits.

Laboratoorium näiteks paneb proovile talade vastupidavuse ilmastikule ja puitu siduva liimi tugevuse. “Üldjuhul on nii, et järele annab puit, mitte liimitud ühenduskoht.” Lisaks saematerjalile ja liimpuidule valmib Imaveres ka suur hulk komponente akna- ja uksetootjate tarbeks. “Oleme arendanud oma tootmise niikaugele, et valmistajal jääb teha vaid elementide kokkupanek ja lõppviimistlus, kõik eelnev tehakse juba siin ära,” lisab Moorits.

Teet Reier

ehitaja[ät]presshouse.ee

Ilmunud Ehitajas, juuni 2009

Fookuses