Enno Rebane: võtmetähtsusega on siseturu käivitumine

Toimetaja: Eva Kiisler

Ehitusmaterjalitootjad loodavad, et suvi toob langusele leevendust ja inimesed hakkavad taas ehitama. Lähitulevikus aga selge lahendus materjalitootjatel puudub, sest buumiaastatel ehitatud tootmisvõimsused on tänase nõudluse kohta liiga suured.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane ütleb, et materjalitootjate jaoks tänases päevas midagi rõõmustavat pole, sest võrreldes 2007. aastaga väheneb turumaht tänavu arvatavasti poole võrra. Rebase sõnul võiks tuua mõningast leevendust vaid suuremad riigitellimused ja energiasäästu soosiva renoveerimisprogrammi käimalükkamine juba lähiajal. See võiks julgustada tarbijaid taas ka ehitustöid tegema.

Erinevad majandusprognoosid maalivad üha süngemat pilti lähitulevikust. Kuidas on keerulised majandusolud mõjutanud Eesti materjalitootjaid?

Esimene kvartal sai just läbi ja see on oodatust oluliselt negatiivsem – suure osa tootjate müügikäive on langenud kordades. Mitte enam kümnetes protsentides, vaid kordades! Alati tuleb muidugi arvestada, et tegu on esimese kvartaliga ja ehitus on sesoonne tegevus. Samas on tänavu esimese kvartali ja eelmise aasta esimese kvartali vahel päris mitu erinevust. Tagantjärele hinnates oli miinustulemus eelmise aasta esimeses kvartalis veel hea tulemus. Kindlasti ei tohi aga esimest kvartalit käsitleda lõpuna. Meil on ka lootus, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium käivitab kohe renoveerimislaenu võimalused. See meede seondub korterelamute ja muude hoonete energiatõhususega. Loodame, et siseturu aktiveerumisel käivitub taas ka ehitustööstus. Vaja on just seda, et ehitusturg taas aktiveeruks.

Tarbijad on järsult muutunud oludest siiski võrdlemisi ehmatatud. Kui realistlik on üldse oodata, et sellised meetmed praegu tulemust annavad?

Seetõttu ongi väga vaja, et kõik osapooled aitaksid tuua välja positiivseid aspekte, mida ehitusturu aktiveerumisele suunatud tegevus tegelikult kaasa toob. Alates sellest, et energiatõhususe programmi kaudu jõuame tegelikult ka rahalise kokkuhoiuni.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvad väga erinevate toodete valmistajad. Millistes tootmisharudes on olnud suuremad kahanemised ja kas kuskil on ka kasvu märgata?

Ümmarguselt võib siiski öelda, et kasvu ei ole. Tõsi on see, et eelmisel aastal oli fassaadi ja akna-uksepoolega seotud firmasid, näiteks T-Tammer, Metus-Est, Saajos, kes olid plussis. Ka Pärnu Betoonelement oli näiteks plussis, aga see on suhteliselt uuem ja nii-öelda veel arenev ettevõte. Tänavu, ma pelgan, selliseid ettevõtteid ei pruugi enam ühtegi olla. Loodan, et eksin.

Seega on madalseis ehitustööstust läbiv?

Absoluutselt. Hoonete ehitus, eelkõige elamuehitus, on väga halvas seisus. Optimistlikumalt vaatab tulevikku rajatiste valdkond, sest selle taga on palju räägitud Euroopa Liidu tõukefondid. Teiselt poolt on meie jaoks eriti oluline keskkonnaehitus. Ootaks, et keskkonnaministeerium ja selle allasutused, mis keskkonnaprojektide ettevalmistusega tegelevad, kiirendaks oluliselt oma tegevust. Teedeehitusest on aga viimasel ajal tulnud positiivsemaid signaale, sest üsna palju asju on töösse saanud. Takistavateks teguriteks võivad olla omavalitsuste võimalused ja vahel ka ehitusfirmadevahelised mõõduvõtmised.

Kas kellelgi hästi ka on?

Ega tea küll, et kellelgi väga hästi oleks. Selles mõttes on raske positiivne olla.

Kui nüüd vaadata ettevõtte tasandil, siis milles ühe ehitusmaterjalide tootja jaoks tänased probleemid seisnevad? Kas on tootmise liiga suureks paisutanud ja investeerinud üle?

Päris paljudel firmadel iseenesest finantsraskusi pole – laenu kaelas ei ole. Kasvuaastatel saadi päris hästi hakkama, raskustesse sattunud ettevõtted said ainult ennast süüdistada. Täna tulevad põhjused väljastpoolt, sest raske on ennast süüdistada selles, et ei ehitata. Paar-kolm aastat tagasi oli meil ilmselgelt liiga vähe tootmisvõimsust ehk tekkisid pikad järjekorrad. Nüüd on tootmisvõimsust jälle liiga palju ja oleks vaja vähemaks võtta, aga see on väga valuline, sest tehtud on päris suuri investeeringuid. Parimate lahendusteni jõudmiseks tuleb siiski see okkaline tee läbi käia.

Tähendab see pankrotilainet?

Loodaks väga, et mitte lainet, aga pelgan küll, et ettevõtteid jääb vähemaks. On valdkondi, kus mitmed firmad on oma tegevuse lõpetanud, näiteks aknatootjad. Kardan, et kindlasti tuleb selliseid ettevõtteid juurde. Oleneb praegu sellest, kas suvel ehitustegevus aktiveerub või mitte.

Kui aktiveerub…

… siis on olukord muidugi oluliselt parem. Tegelikult eelmise aasta lõpp ja esimene kvartal on sundinud ettevõtteid juba teatavaid lõikeid tegema – kuni pooled 5000 tööstusharus töötavast inimesest on kas sundpuhkusel või koondatud.

Kui palju on valdkonna turumaht või käive kokku tõmmanud?

Täna ei oska veel öelda. I kvartal on drastiliselt erinev aasta kogutulemusest. Aastal 2008 kahanes käive kokku 30...35%, aga eksport isegi kasvas 20%. Summaliselt oli ehitustoodete müügimaht meie liikmete puhul 2007. aastal veidi alla 11 miljardi krooni, eelmisel aastal 8,5 miljardit. Täna prognoosime jooksva aasta müügikäibeks 5...5,5 miljardit.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit käis just oma delegatsiooniga Peterburis turgu uurimas. Mida ümbritsevad turud teevad?

Välisturgudega ongi hästi raske, sest mitmed ümbritsevad turud on sisuliselt devalveerinud oma raha, mis tähendab seda, et sinna on kalli raha eest toodangut raske müüa. Üldiselt on selge, et pigem ootame euro tulemist ja selle kaudu spekulatsioonide lõppemist. Selles mõttes on rasked eelkõige Rootsi, Soome ja Vene turg. Kuigi Peterburis käik oli päris optimistlik, oli palju huvilisi ja meid võeti ka väga hästi vastu, on tegelikkuses ka Venemaal mahud väga palju vähenenud. Nii et tuleb hästi palju tööd teha, et sellel Baltimaadega võrreldes väga suurel turul leida üles see nišš, kus oleks võimalik tegutseda. Läti-Leedu turust ei ole praegu aga mõtet üldse rääkida, pigem Bulgaariast, Rumeeniast või Horvaatiast. Seal on arengud lähitulevikus võimalikud ja äkki õnnestuks nendele turgudele siseneda. Poolas on omad raskused hinna mõttes, aga seal on jällegi turg suurem. Kas Peterburi kohtumisele on midagi reaalset juba järgnenud? Reaalseid kauplemisi mina ei tea, kuid õnneks on kontaktid jätkunud. Huvi võib näha, aga selle realiseerumine on keeruline.

Ütlesite, et meie kaup on võrreldes naabritega kallis. Millised on siis üldse Eesti materjalitootjate võimalused uues olukorras pinnale jääda?

Jah, tänane olukord on keeruline. Usun, et paljud materjalitootjad on juba müünud kaupa alla omahinna, et kevadeni vastu pidada. Tuleb loota, et eestlaste teadvusse jõuab see, et nüüd tuleb kodumaisest materjalist palju ehitada ja kui ka riik hakkab sama tegema, siis saab turu jälle käima. Samas muudab rahaküsimus asjad raskemaks – kui Venemaa veel kord oma raha devalveerib, võib seal turul juba ka liiga raskeks minna. Selles mõttes on ehitusmaterjalide tootjatel keeruline, et kuhugi mujale kui ehitusse meil tooteid pakkuda pole – kui ei ehitata, ei saa ehitusmaterjalitootjad suurt midagi teha. Küll saab aidata kaasa ehitajatele, arhitektidele, projekteerijatele klientide veenmises, et praegu on õige aeg ehitada.

Kui suured lootused on seotud

materjalitootjatel riigiga? Praegu ootame, et riik tegeleks investeeringutega, sest see aitaks tööstusel põhjast üles tulla. Praegu on nii, et kui läks hästi, siis ehitas ka riik. Kui nüüd läheb halvasti, siis selle asemel et odavalt ehitust osta, ei osta riik paraku üldse. Mõistlik oleks koguda eraldi raha ehitusinvesteeringute jaoks ja seda kasutada näiteks tänases olukorras, kus saaks oluliselt odavamalt oluliselt parema kvaliteediga tööd. Kui ekspordist rääkida, siis kardame, et see võib üldse kaduda. Tuleb hoida käibeid, et masinavärk seisaks töös – ehitusmaterjalitööstus on paraku selline tööstusharu, mis ei saa väga paindlikult ennast nullist lõpmatuseni liigutada.

Seega on võtmetähtsusega siseturg?

Praegusel momendil on siseturg otsustava tähtsusega. Meie seis on praegu selline, et kui me ei hoia ülal tootmist, võivad tootmised ära kaduda. Pärast pole meil nagunii midagi eksportida ja impordime ka neid tooteid, mida täna suudame eksportida. Kui tootmised ära kaovad, ei pruugi ka midagi enam asemele tulla. Paraku on see tööstusharu seotud suurte investeeringutega ja kui need investeeringud otsustatakse siit ära viia või lõpetada, on keeruline loota, et kohe tuleb peale nii hea aeg, et võiks uuesti algusest peale hakata. Samas tuleb läbi raskuste püüelda endiselt ekspordi poole, seda eriti elamuehituses kasutatavate ehitusmaterjalide puhul.

Millal läheb kergemaks?

Tuleb loota paremaid aegu, kuid valmistuda halvemateks aegadeks. Tänavu on lootused seotud rajatistega. Hoiame pöialt, et keskkonnaministeerium suudab järgmisel aastal lõpuks ka keskkonnaehitistele suunatud Euroopa tõukefondide raha hakata aktiivsemalt kasutusele võtma. Kui järgmisel aastal tehakse väga aktiivselt infrastruktuuri ja keskkonnaehitust, aitaks see tänavusega võrreldes jälle edasi areneda. Sõltub väga palju sellest, kas riik tahab ja suudab tänavu kaasa aidata näiteks energiasäästmisele aluse paneva laenuprogrammiga.

Kristo Mäe

kristo.mae[ät]presshouse.ee

Ilmunud Ehitajas, mai 2009

Tegijad arvavad