Ehitusmaterjalid mõjutavad ruumiõhu kvaliteeti

Toimetaja: Sirje Ratso

Ruumi kujundamise juures kasutatavad materjalid olgu nii meeldivad kui ka võimalikult tervislikud.

Mitmetest teguritest koosnev tervislik ruumikliima on sõltuv ka selle ehitamisel kasutatud materjalidest. Lisaks ebamugavustundele võib halvasti plaanitud ruumiõhk tekitada ka haigusi.

Tänapäeva inimesed veedavad keskmiselt 80% ajast siseruumides ning seetõttu on ruumis valitsev tervikkeskkond järjest olulisem. Ruumiõhust sõltub tervis ja enesetunne – halb õhk võib põhjustada terviseprobleeme. Tervisehäired hakkavad kujunema hiilivalt ja väljenduvad ebamääraste tunnustena. Selliseid tervisehäireid väljendab mõiste “diskomfort”.

Loodustooteid müüva OÜ Safran juhatuse liige Tarmo Tamm selgitab, et tihti ei oska inimesed uurida, milline on näiteks valmivas majas õhukvaliteet ja ruumikliima. “Maja juures pole oluline ainult asukoht ja välisilme. Lisaks soojapidavusele määravad kasutatud materjalid ka selle, mida silmaga ei näe ning mis aastate jooksul määravad seal elavate inimeste tervise,” selgitab Tamm.

Tarmo Tamm räägib selle aasta jaanuaris Saksamaal sisustusmessil Bau saadud infost. Eelkõige arhitektidele, sisekujundajatele ning inseneridele mõeldud üritusel pööratakse viimistlusmaterjalide valikukriteeriumide küsimusele suurt tähelepanu. Ühel seminaril räägiti ka ruumiõhu kvaliteedist: “Saksamaal mõõdeti üle tuhande ruumi õhukvaliteeti ning selgus, et isegi seal ei vasta üle 80% ruumidest normide piiridesse. Sellega seoses leiti vastus mitmetele varasematele küsimustele, miks on inimeste organismi vastupanuvõime nõrgenenud ning tervis halvenenud.”

Ruumis valitsev suhteline õhuniiskus olgu tasakaalus

Laias laastus jagatakse ruumis valitsevad õhutingimused kaheks: ühe osa moodustab ruumides valitsev ruumikliima, mis koosneb peamiselt niiskuse ning temperatuuri koosmõjust. Inimorganismile sobiv suhtelise õhuniiskuse tase jääb 40...60% vahele.

Kui ruumi suhteline õhuniiskus langeb alla 40%, muutuvad hingamisteede limaskestad liiga kuivaks ning tervisehäired, näiteks külmetushaigused, on kerged tekkima. Sama kahjulik on liigne õhuniiskus (üle 70%), mis loob tuulutamata ruumides soodsad tingimused hallitusseente tekkeks, põhjustades samuti allergiaid ja muid terviserikkeid. Peale ventileerimise ning reguleeritud kütmise annab ruumi õhuniiskust parandada tihti ka looduslikke viimistlusmaterjale kasutades.

Tarmo Tamm: “Eksperdid on kindlaks teinud, et näiteks savipõhised krohvid ja värvid suudavad liigniiskuse korral teatud osa niiskusest imada ning õhu kuivamise järel selle tagasi ruumi paisata, reguleerides sellega mingi piirini ruumikliimat.”

Ruumiõhu kvaliteeti määravad tegurid

Teine oluline üldine kategooria, millest sõltub ruumis viibivate inimeste enesetunne ning tervislik seisund, on ruumiõhu kvaliteet. Mõiste “ruumiõhu kvaliteet” ei tähenda ainult õhu füüsikalisi parameetreid, vaid inimesele toimivate kõikide tegurite kogumit, sealhulgas mikrobioloogilised (hallitusseened ja nende laguproduktid), keemilised ja mitmed psühhosotsiaalsed tegurid (ruumis viibivate inimeste tegevus ja tervislik seisund, ruumide ülekoormus jms), ning kütte, ventilatsiooni ja valgustuse parameetreid.

Nõrk ventilatsioon või ventilatsiooni puudumine tähendab, et saastunud õhku ei eemaldata ruumist. Seega ei ole kindlustatud inimese elutegevuseks vajaliku värske õhu hulk ja selle loomulik ringlemine ega ole tagatud tasemel mikrokliima. Ruumi valgustus mõjutab nii füsioloogilisi (nägemine) kui ka psühholoogilisi nägemisfunktsioone (nägemismugavus) ning on olulise tähtsusega inimese tegevuse, turvalisuse ja rahulolu saavutamisel. Ruumide siseõhu kvaliteet pani aluse uuele probleemile, mida nimetatakse haige hoone sündroomiks (sick building syndrome). Haige hoone sündroom on seni kindla definitsioonita sümptomite kompleks, mille konkreetne põhjus on ebaselge, kuid arvatavasti seondub see organismi adaptatsioonimehhanismide ülepingega.

Tarmo Tamm: “Tihti on probleemiks just mitmete sümptomite koosmõju, näiteks kui ruumiõhus on atsetooniosakeste tase liiga kõrge, siis see üksi ei olekski veel ohtlik, aga kui sinna lisandub veel näiteks butanool, siis suure tõenäosusega hakkab see inimeste tervisele koosmõjuna juba liiga tegema.”

Lenduvad orgaanilised ühendid

Väliskirjanduse andmetel on üks põhilisi näitajaid, mida kasutatakse ruumiõhu kvaliteedi hindamiseks, lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus (VOC). See ühendab suurt rühma erinevaid keemilisi ühendeid (aromaatsed ja alifaatsed süsivesinikud, alkaanid, terpeenid jms). Mida madalam on ühendi keemistemperatuur, seda lenduvam see on. VOC-ühendid siseõhus on pärit peamiselt ehitus- ja viimistlusmaterjalidest, kuid ka välisõhust – heitgaasidest, tööstuses kasutatavatest lahustitest ning majapidamisvahenditest. Huvitav fakt on ka see, et õhuniiskuse kasvades mitmete orgaaniliste ainete lendumine materjalidest intensiivistub.

Siseõhus on eksperdid mõõtnud 50...300 orgaanilist ühendit, millest ühe ühendi sisaldus ületab harva 50 g/m3. Osa ühendeid on raskesti määratavad: nad võivad ümbritseva keskkonna, näiteks kõrge pinnatemperatuuri või osooni mõjul, muutuda reaktiivsemaks.

Lõplik koostisainete nimekiri tootel

Millisel määral ehitus- ja viimistlusainete tekitatud mõju avaldub ruumiõhu kvaliteedis, seda on komplekssena väga keeruline määratleda. Selge on aga see, et Euroopa Liidu nõuded karmistuvad pidevalt ning materjalide mõju inimorganismile uuritakse jätkuvalt. Kuigi üldjuhul on kõikidest sünteetilistest algmaterjalidest valmistatud tooted ohtlikumad kui looduslikud, leidub siingi erandeid.

Tarmo Tamm: “Näiteks puutõrv sisaldab kantserogeenseid ühendeid ja siseruumides peab selle kasutamisega kindlasti olema ettevaatlik. Lenduvate orgaaniliste ühendite juures on keeruline veel see, et tihti pole ka ruumi parem ventileerimine lahenduseks, sest mõõtetulemused näitavad õhuvooluhulkade kasvades ohtlike ühendite suuremat emiteerimist materjalidest ning nende kontsentratsioon võib kahanemise asemel kasvada.”

Üsna selge tunnus vähem ohtlike materjalide puhul on aga pakendil olev info koostisosade kohta. Toodetel, kus see pole loetud ärisaladuseks ning on lõpliku nimekirjana välja toodud, on paratamatult loodussõbralikuma toote kuulsus.

“See on kindlasti ka usalduse küsimus ning siin pole asi nii range kui näiteks toiduainete puhul, kus on koostisainete nimekiri antud lausa kahanemise järjekorras, aga üldiselt usaldatakse kindlaid kaubamärke, mis ei varja koostist,” võtab Tarmo Tamm jutu kokku.

Lauri Leet

lauri.leet@presshouse.ee

Artikli kirjutamisel on kasutatud tervisekaitseinspektsiooni planeerimise ja monitooringu osakonna juhataja Leena Albrehti kursusetööd keskkonnatervishoiust Tartu ülikooli arstiteaduskonnas.

Ilmunud Ehitajas, mai 2009

Fookuses