Aare Uusalu: igale langusele järgneb tõus

Toimetaja: Sirje Ratso

Eesti ühe suurema projekteerimisettevõtte SWECO Projekt AS-i juhatuse esimees ja Eesti Projektbüroode Liidu juhatuse aseesimees Aare Uusalu räägib, et ehkki majanduskriis on pannud ka projekteerimisäri löögi alla ning hinnad sulama, oodatakse Euroopa Liidu rahade toel taas tõusu.

Kui veel aasta tagasi kurtsid Eesti projekteerimisettevõtted tööjõupuuduse üle, sest ei jõudnud pealetulevate tellimuste hulka enam täita, siis tänaseks on toimunud esimesed koondamised ja jutt on pöördunud tööpuudusele.

Olete juba 23 aastat projekteerimisvaldkonnas ja -äris. Kas ka nii pika aja plaanis paistab tänane kriis projekteerijate jaoks väga tumedates toonides?

Tänane olukord on tegelikult kahene. Ühtpidi vaatad tulevikku meeletu optimismiga, sest majandusse on tulemas suured Euroopa Liidu tõukefondide rahad – aastatel 2007–2013 kokku 53,3 miljardit krooni. See on optimistlik pool ja täiesti selge, et projekteerimine elavneb lähiaastatel märgatavalt. Aga hetkeseis: möödunud aastal langes käive 20%.

Kokku loodetakse 53,3 miljardile kroonile pluss riigi omafinantseeringule. Kui suur võiks olla sellest projekteerijate osa?

Raske ennustada, aga pakuks umbkaudu miljard krooni. See on kogu Eesti Projektbüroode Liitu kuuluvate firmade aastakäive.

Tänane olukord pole projekteerijatele midagi uut – samuti on tulnud üle elada raskemad ajad 1990.

aastate alguses ja lõpus. Kas need kolm on omavahel ka üldse võrreldavad? Iga kriis on erisugune. Aga selle kriisi sügavus, kuigi seda on täna küll veel vara öelda, hakkab sarnanema 1991.–92. aastaga. Teatud perioodiks kadusid turult pakkumised lihtsalt ära. Ka praegu on tekkinud periood, kus projekteerijatele on väga vähe tööpakkumisi.

Aga kuidas toona see aeg üle elati?

1991. aasta kriis oli tõsine nii-öelda vanade projekteerimisfirmade jaoks. Suurte projekteerimisfirmadena pidid Eesti Projekt, Eesti Tööstusprojekt, EKE Projekt ja Eesti Maaehitusprojekt väga suurest osast oma tööjõust loobuma. Teine kriis oli tegelikult 1999. aastal, kui 1997. aasta börsikrahhi järelkaja jõudis projekteerimisse. Selle elasid üle kõik ja see ei toonud kellelegi tõsiseid tagajärgi. Küll tõi käibelanguse ja kahjumid.

Millised on tänases kriisis projekteerimisäri põhilised languskohad?

Kõige suurema tagasilöögi sai hoonete ehitamine. Mitte üksinda elamud, aga kõik, mis puudutab mahulisi ehitisi. Teised valdkonnad on olnud stabiilsemad, kuigi loomulikult on ka need saanud tagasilöögi. Võib olla 10 protsenti, mitte rohkem.

Millised on need valdkonnad, mis projekteerimisäri nii-öelda vee peal hoiavad ja mis võiks taas äri käima vedada?

Kõige perspektiivikam on alati keskkond ja selles valdkonnas on ka praegu projekte liikumas päris palju. Teine on kindlasti infrastruktuur – teed, raudteed.

Nii et pigem avaliku sektori tellimused?

Jah, erasektor on väga tagasihoidlik ja äraootav. Ei kiirusta praegu investeeringutega.

Samas on räägitud pikalt ka projekteerimisteenuse ekspordist. Kas Eesti projekteerijad on selleks võimelised ja mil määral seda tehakse?

Enamik tõsiseid tegijaid tegelevad sellega ja nad suudavad oma toodangut eksportida. Paraku on turukaitse olnud teistes riikides senimaani kaunis tõhus. Siin aitab Euroopa Liit, mis kaotab barjäärid ära.

Millised on need barjäärid?

Need on seotud olnud regulatsioonide, kooskõlastustega teistes riikides. Probleem on ka turu tundmine, võõraid turge siiski ei tunne.

Millised võiksid olla need sihtturud, kuhu Eesti projekteerijad peaksid end suruma või on juba ka surunud?

Nii palju kui mina tean, siis tegutsetakse Ukrainas, Valgevenes, Gruusias. Need võiksid päris atraktiivsed kandid olla tulevikus.

Lugesite just ette rea majandusprobleemidega maadlevaid riike…

Täpselt nii, aga kriisile järgneb ju tõus. Kui oled mitmeid kriise üle elanud, siis tead, et igale langusele järgneb tõus.

Millised võiksid olla praeguse kriisi järelmid projekteerimisfirmadele ja siinsele turule üldse?

Ega projekteerijad kao kuhugi – nad töötavad edasi ja ka pärast majanduskriisi. Projekteerijate hulgas mingeid erilisi pankrotilaineid ma ei julge prognoosida, sest projekteerijad on kaks suurt kriisi juba üle elanud ja ilmselt on niivõrd hästi kohanenud, et nad elavad ka järgmised langused ja tõusud üle.

Nii et suuremate kadudeta saadakse tänasest kriisist üle?

Kindlasti saadakse, selles ma ei kahtle, kuigi suurematel tegijatel on kindlasti kaod. Sama skeemi järgi töötavad ka meie kontserni ettevõtted Skandinaavias. Kriiside puhul on neil üsna tavaline, et paarkümmend protsenti personalist kaob.

Aga SWECO Projekt, kuidas plaanite langusega hakkama saada?

Meil on finantspositsioon suhteliselt tugev. Loomulikult, mida me praegu teeme, osaleme rahvusvahelistes hangetes koos kontserni teiste ettevõtetega.

Aga kindlasti olete mõelnud välja ka negatiivsema stsenaariumi. Kas või Euroopa Liidu rahade tulek võib ju oluliselt takerduda?

Meil oli kaunis hea negatiivne stsenaarium möödunud aasta languse jaoks, paraku tänavu see jätkus ja praegu just töötame uue stsenaariumi kallal. Selle aasta esimeste kuudega on langus käibes olnud päris suur – I kvartalis 20% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Majanduslangust peab ettevõtja võtma ilmselt paratamatusena. Samas kas riigil on täna võimalik midagi teha, et elu taas rööpasse saada?

Riigil oleks palju võimalusi ja riik ka peaks palju tegema. Ma ei mõtle, et peaks hakkama abistama ettevõtjaid – seda kindlasti mitte –, aga riik peaks majandusse investeerima. See on see sama Euroopa Liidu tõukefondide rahade kasutamine. Täna kuuleme, et tõukefondide raha on jagatud kohalikele omavalitsustele, kes on väiksed ega suuda kindlustada omafinantseeringuid. Kui keegi neid ei abista, siis jääbki raha kasutamata. Alles praegu hakatakse teemaga tegelema, aga on juba hiljaks jäädud. Võtab veel pool aastat, kuni see käivitatakse. Õige aeg oleks olnud ilmselt siis, kui majanduslangus hakkas tekkima möödunud aastal. Mida riik veel saaks teha, on riigihangete seaduse muutmine, sest see on viinud olukorrani, kus nii ehituses kui projekteerimises pakutakse enamik töid alla omahinna ja alles siis hakatakse mõtlema, kuidas neid lepinguid täita. Riigihangete seadus on selle otsene põhjustaja, sest ainus valikukriteerium on hind.

Ilmselt tänamatu küsida, aga kuidas see aasta projekteerijatele teie hinnangul võiks lõppeda.

Oleme optimistlikud ja loodame, et aasta teises pooles hakkavad siiski Euroopa Liidu rahad liikuma. See on suur lootus. Sama olukord oli ju 1999. aastal, ka siis vedasid tegelikult turu käima Euroopa Liidu rahad. Usun, et see läheb ka nüüd nii.

See on ainus väljapääs?

See annab kindluse erasektorile, kui riik hakkab investeerima. Kui erasektor tuleb kaasa, siis veab ta kogu turu käima ja kaob ära pessimism. On kõigile märguandeks, et majandus hakkab tõusma ja võib jälle edasi minna.

Kristo Mäe

kristo.ma[ät]presshouse.ee

Ilmunud Ehitajas, aprill 2009

Tegijad arvavad